dcsimg

Koaala ( Estonian )

provided by wikipedia ET

Koaala ehk koala[1] (Phascolarctos cinereus) on koalalaste sugukonda kuuluv kukkurloom.

Klassifikatsioon

Koaalade süstemaatika pole päris selge. Osades allikates on koaaladel klassifitseeritud kolm alamliiki:

Levik

Koaalad elavad põhiliselt Ida-Austraalias.

Kirjeldus

 src=
Isane koala
 src=
Emane koala

Koaala on Austraalia üks tuntumaid loomi. Uus-Lõuna-Walesi suguharude keeles tähendab 'koala' – ei joo.

Koaala on esmaklassiline ronija ja võib elada mitu aastat puude otsas maapeale laskumata.

Kehakuju

Koaaladel on teravad küünised ja nad suudavad klammerduda ka täiesti sileda puukoore külge ning ronida üles toidu poole. Koaalad võivad kasvada kuni 85 cm pikkuseks.

Eluviis

See vaikne ja rahulik loom magab keskmiselt 18 tundi ööpäevas.

Koaala on suurepärane ujuja. Kui ta veest välja tuleb, siis lakub ta oma kasuka kuivaks ja neelab selles olnud vee alla.

Toitumine

Koaala on kukruline ja toitub ainult teatud liiki kummipuu- või eukalüptilehtedest, mida sööb mõnikord kuni 1 kg päevas. Eluks vajaliku vee saab toidust.

Paaritumine

Emastel koaaladel on korraga üks järglane. Emaslooma kukkur avaneb tahapoole ja selle ava on suunatud enamasti maapinna poole. Kuigi see tundub ohtlik, ei kuku noored koaalad sealt välja. Koaalabeebi jääb emaslooma kukrusse kuueks kuuks, ta areneb seal nisast emapiima imedes. Edasi kannab ema teda aasta jooksul suus.

Anatoomia ja füsioloogia

Koaala tüümus

Next.svg Pikemalt artiklis Koaala tüümus

Varaseima koaala kaela tüümuse kirjelduse on avaldanud anatoomiaprofessor Johnson Symington (1900). Symington kirjutab, et tüümuse kehad jäeti varem tähelepanuta või peeti neid sülje- või lümfinäärmeteks. Symingtoni poolt lahti lõigatud 30 sm koaala kaelas paiknesid kaks tüümuse sagarat – mõlemad keskmiselt 15 mm pikad, 12 mm laiad ja 3 mm paksused. Tüümuse sagarad koosnesid koorest ja säsist ning Hassalli kehadest.[3][4]

Koaala embrüol on tuvastatud tüümus ka embrüonaalses arengujärgus.[5]

1996. aastal tuvastati neoplastiline protsess (makroskoopiliselt, hematoloogiliselt, histoloogiliselt ja immunohistoloogiliselt) – tüümuse lümfosarkoom 7 aasta vanusel emasel koaalal.[6]

Ohustatud

20. sajandi alguses kütiti koaalasid nende hõbehalli karusnaha pärast.

Tänapäeval on see loomaliik kaitse all, kuid on siiski väljasuremise ohus

Viited

  1. Loomade elu 7:16.
  2. Advice to the Minister for the Environment and Heritage from the Threatened Species Scientific Committee (the Committee) on Amendments to the list of Threatened Species under the Environment Protection and Biodiversity Conservation Act 1999 (EPBC Act), veebiversioon (vaadatud 30.12.2014.a.)(inglise keeles)
  3. Professor of Anatomy JOHNSON SYMINGTON, A NOTE ON THE THYMUS GLAND IN THE KOALA (PHASCOLARBCTUS CINEREUS)., Queen's College, Belfast. Journ. of Anat. and Physiology, jaanuar 1900., lk 224 - 227, veebiversioon (vaadatud 30.12.2014.a.)(inglise keeles)
  4. PAUL CANFIELD, SUSAN HEMSLEY ja JOANNE CONNOLLY, Histological and immunohistological study of the developing and involuting superficial cervical thymus in the koala (Phascolarctos cinereus), J. Anat. (1996) 189, lk 159-169, veebiversioon (vaadatud 30.12.2014.a.)(inglise keeles)
  5. Elizabeth A. Fraser, J. P. Hill, The Development of the Thymus, Epithelial Bodies, and Thyroid in the Marsupialia. Part II. Phascolarctos, Phascolomys and Perameles, 13. mai 1915, veebiversioon (vaadatud 30.12.2014.a.)(inglise keeles)
  6. P J Canfield, S Hemsley, THYMIC LYMPHOSARCOMA OF T CELL LINEAGE IN A KOALA (PHASCOLARCTOS CINEREUS)., Aust Vet J 1996 august;74(2):151-4, veebiversioon (vaadatud 30.12.2014.a.)(inglise keeles)

Välislingid

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Vikipeedia autorid ja toimetajad
original
visit source
partner site
wikipedia ET

Koaala: Brief Summary ( Estonian )

provided by wikipedia ET

Koaala ehk koala (Phascolarctos cinereus) on koalalaste sugukonda kuuluv kukkurloom.

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Vikipeedia autorid ja toimetajad
original
visit source
partner site
wikipedia ET