Harilik aeduba ehk türgi uba on liblikõieliste sugukonna aedoa perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Juurestik on hästi arenenud. Põhiline juuremass asub pindmises kihis, kuid juured võivad tungida ka kuni 1 m sügavusele.
Vars võib olla erineva pikkusega. Eristatakse puhmikulisi (25–45 cm kõrgusi), poolväänduvaid (kuni 1,5 m) ja väänduvaid (2–5 m) vorme.
Viljaks on kaun, mis võib olla väga varieeruva kujuga – sirge, kõver, lame, silinderjas.
Seemned on mitmesuguse värvusega: valged, kollakad, mustad, pruunid, kirjud jne. Kujult võivad seemned olla elliptilised, ruljad või neerukujulised.
Pärineb Kesk- ja Lõuna-Ameerikast.
Aedoa kaunu kasutatakse aedviljana. Toiduks tarvitatakse poolvalminud kaunu ja seemneid termiliselt töödeldult või konserveeritult. Toored kaunad ja seemned on lektiinisisalduse tõttu mürgised. Euroopa suurimad kasvatajad on Itaalia, Hispaania, Belgia, Kreeka ja Rumeenia.
2017. aastal toodeti 110 riigis 24,2 mln tonni aeduba.[1]
Aedoa suurimad tootjad[1] Riik Toodang 2017,
Hiina 19 281 055 79,6 
Indoneesia 915 591 3,8 
India 675 188 2,8 
Türgi 630 347 2,6 
Tai 313 596 1,3 
Egiptus 283520 1,2 
Maroko 168 887 0,7 
Hispaania 163 649 0,7 
Itaalia 154 851 0,6 
Bangladesh 137 495 0,6 Maailmas kokku 24 221 251 100 
Harilik aeduba ehk türgi uba on liblikõieliste sugukonna aedoa perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
