Korvõielised (Asteraceae või Compositae) on kaheiduleheliste klassi astrilaadsete seltsi kuuluv õistaimede sugukond.
Sugukonna teaduslik nimi Asteraceae tuleneb perekonna aster nimest. Paralleelnimi Compositae tuleneb taime õisiku ehitusest: suur hulk õisi moodustavad kokku ühe suure õiesarnase ebaõie. Eestikeelne nimetus tuleneb samuti õisiku ehitusest: selleks, et kõiki õisikut moodustavaid õisi ära mahutada, on õiepõhi laienenud ja muutunud korvikujuliseks.
Korvõieliste ebaõis on omandanud paljud tunnused, mis harilikult on omased ühele õiele, näiteks ühised kandelehed, mis on moondunud ning meenutavad välimuselt ja toimimiselt tupplehti. Nad on tavaliselt rohelised, kuid mõnel liigil võivad olla eredalt värvunud.
Korvõielisi uurivat botaanika haru nimetatakse sünanteroloogiaks. Esimese sellealase teose kirjutas Theophrastos.
Korvõielised on õistaimede suurim [viide?] sugukond: selles on ligikaudu 8000 perekonda. Korvõieliste liikide arvu on raske määrata, sest olenevalt liigi kriteeriumidest on süstemaatikud eristanud 14–25 tuhat liiki. Eestis on eristatud ligi 300 liiki. Liikide arvu ebakindlus on seotud apomiksise suure osakaaluga mitmes korvõieliste perekonnas (nt hunditubakas Hieracium, karutubakas Pilosella, võilill Taraxacum), mistõttu neis ei moodustu selgelt eristunud liike ja nende kirjeldamisel sõltub palju süstemaatikute kokkuleppest liigi määratlemisel (enamasti kirjeldatakse neis perekondades suurel hulgal pisiliike).
Korvõielised on eriti vormirohkelt esindatud parasvöötmes. Suhteliselt sageli kohtab neid avatud kuivades kohtades. Tihedates troopikametsades on korvõielisi vähem: seal esineb neid epifüütidena võrades.
Enamik korvõielisi on rohttaimed. Esineb ka põõsaid, puid ja ronitaimi. Teistest taimerühmadest on korvõielisi üldjuhul iseloomuliku ehitusega õisiku järgi lihtne eristada.
Tavaliselt tolmeldavad korvõielisi putukad ja sellepärast on nad olulised putukate kasvatamisel. Esineb ka tuultolmlemist ja apomiksiat.
Valmis seemned levivad sageli tuule abil. Teise levinud moodusena on seemnetel haagikesed või kidad, millega nad jäävad mööduvate loomade (näiteks inimeste) külge kinni ja kukuvad emataimest kaugel maha.
Korvõielised tekkisid eotseenis umbes 49 miljonit aastat tagasi. Perioodil 42–36 miljonit aastat tagasi toimus sugukonnas aktiivne mitmekesistumine ning perekondade ja liikide teke.
On täpselt teadmata, mis põhjustas korvõieliste niisuguse edu. Oletatavasti on selles oma osa nende võimel salvestada energiat fruktaanidena, peamiselt inuliinina, mis annab eelise kuivades kohtades.
Korvõielised (Asteraceae või Compositae) on kaheiduleheliste klassi astrilaadsete seltsi kuuluv õistaimede sugukond.
Sugukonna teaduslik nimi Asteraceae tuleneb perekonna aster nimest. Paralleelnimi Compositae tuleneb taime õisiku ehitusest: suur hulk õisi moodustavad kokku ühe suure õiesarnase ebaõie. Eestikeelne nimetus tuleneb samuti õisiku ehitusest: selleks, et kõiki õisikut moodustavaid õisi ära mahutada, on õiepõhi laienenud ja muutunud korvikujuliseks.
Korvõieliste ebaõis on omandanud paljud tunnused, mis harilikult on omased ühele õiele, näiteks ühised kandelehed, mis on moondunud ning meenutavad välimuselt ja toimimiselt tupplehti. Nad on tavaliselt rohelised, kuid mõnel liigil võivad olla eredalt värvunud.
Korvõielisi uurivat botaanika haru nimetatakse sünanteroloogiaks. Esimese sellealase teose kirjutas Theophrastos.
Korvõielised on õistaimede suurim [viide?] sugukond: selles on ligikaudu 8000 perekonda. Korvõieliste liikide arvu on raske määrata, sest olenevalt liigi kriteeriumidest on süstemaatikud eristanud 14–25 tuhat liiki. Eestis on eristatud ligi 300 liiki. Liikide arvu ebakindlus on seotud apomiksise suure osakaaluga mitmes korvõieliste perekonnas (nt hunditubakas Hieracium, karutubakas Pilosella, võilill Taraxacum), mistõttu neis ei moodustu selgelt eristunud liike ja nende kirjeldamisel sõltub palju süstemaatikute kokkuleppest liigi määratlemisel (enamasti kirjeldatakse neis perekondades suurel hulgal pisiliike).
Korvõielised on eriti vormirohkelt esindatud parasvöötmes. Suhteliselt sageli kohtab neid avatud kuivades kohtades. Tihedates troopikametsades on korvõielisi vähem: seal esineb neid epifüütidena võrades.
Enamik korvõielisi on rohttaimed. Esineb ka põõsaid, puid ja ronitaimi. Teistest taimerühmadest on korvõielisi üldjuhul iseloomuliku ehitusega õisiku järgi lihtne eristada.
Tavaliselt tolmeldavad korvõielisi putukad ja sellepärast on nad olulised putukate kasvatamisel. Esineb ka tuultolmlemist ja apomiksiat.
Valmis seemned levivad sageli tuule abil. Teise levinud moodusena on seemnetel haagikesed või kidad, millega nad jäävad mööduvate loomade (näiteks inimeste) külge kinni ja kukuvad emataimest kaugel maha.
Korvõielised tekkisid eotseenis umbes 49 miljonit aastat tagasi. Perioodil 42–36 miljonit aastat tagasi toimus sugukonnas aktiivne mitmekesistumine ning perekondade ja liikide teke.
On täpselt teadmata, mis põhjustas korvõieliste niisuguse edu. Oletatavasti on selles oma osa nende võimel salvestada energiat fruktaanidena, peamiselt inuliinina, mis annab eelise kuivades kohtades.
