Greibipuu (Citrus × paradisi) on ruudiliste sugukonda tsitruse perekonda kuuluv igihaljas viljapuu.
Puu kasvab 7–10 meetri kõrguseks. Võra on ümar. Jämedaim teadaolev greibipuu tüvi on olnud 2,4-meetrise läbimõõduga. Noored oksad on kaetud ogadega. Munajad lehed on nahkjad ja läikivad, tumerohelised, õhukesed ja kuni 15 cm pikad. Õied on valged, nelja kroonlehega.
Pikemalt artiklis Greip
Greibipuu vili on greip. Vili sarnaneb väliselt apelsiniga, kuid on suurem ja kollasem. Kujult ümmargune, lapik või pirnikujuline. Läbimõõt tavaliselt 10–15 cm. Koor 1 cm paks, kahvatukollane või roosa. Keskelt võib vili olla kas täis või poolõõnes.
Viljaliha asub 11–14 mõrkja kilega eraldatud segmendis. Viljaliha on lõhnav, väga mahlane, kollane, roosakas või punakas, maitselt hapukas, magus või mõrkjas. Kasvatatakse nii seemnetega kui seemneteta sorte. Ühes viljas võib olla kuni 90 teravatipulist kuni 1,25 cm pikkust seemet. Viljad kasvavad kobarates. On leitud isegi kuni 20 viljast koosnevaid kobaraid.
Greibipuu on pomelipuu ja apelsinipuu hübriid.
Kuigi kuulujutu järgi tõi keegi kapten Shaddock esimesena pomeliseemneid Jamaicale ja aretas esimesena greibipuu, on tõenäolisem, et esimene greibipuu tekkis loodusliku hübriidina.
Esimest korda kirjeldas greipi 1750 Barbadost uurinud pastor ja loodusteadlane Griffith Hughes, kes nimetas seda "keelatud viljaks"[1]. Kuni 19. sajandini tunti seda vilja nimetusega shaddock või shattuck. Tänapäeval peetakse greibipuud üheks Barbadose seitsmest imest.
Krahv Odette Philippe viis greibipuu 1823 Floridasse. Kuni 1830. aastateni ei eristatud greibi- ja pomelipuud ning alles seejärel sai greibipuu endale eraldi teadusliku nime Citrus paradisi. Kuid alles 1940. aastatel avastati, et greibipuu on apelsini- ja pomelipuu hübriid, ning talle anti tänapäevane teaduslik nimekuju, mis sisaldab ×-märki, mis tähistab hübriidset päritolu. Greibipuu edasisel ristamisel on aretatud tangelo (1905) ja sweetie (1984).
1929 patenteeriti greibisort Ruby Red. Sellest sai esimene greibisort, mida saatis suur põllumajanduslik edu. Aastakümneid kasvatati USA lõunaosas üksnes Ruby Redi ja valged greibisordid tõrjuti alaväärtuslikena kõrvale. Punane greip sai Texase tunnuspuuviljaks.
Praegu kasvatatakse greibipuud peamiselt Ameerika Ühendriikide lõunaosas, kust tuleb ligi 70% maailmatoodangust. 1971. aastal toodeti maailmas 3,1 miljonit tonni greipe. Praeguseks kasvatatakse greipe lisaks nende algkodule Lääne-India saarestikus veel Jaapanis, Ees-Indias ja mujal[viide?].
Greibipuu (Citrus × paradisi) on ruudiliste sugukonda tsitruse perekonda kuuluv igihaljas viljapuu.
Pomerantsipuu ehk mõruapelsinipuu (Citrus aurantium) on ruudiliste sugukonna tsitruse perekonda kuuluva heitlehiste lehtpuude liik.
Kasvab umbes 10 meetri kõrguseks. Lehed tumerohelised, munajad, oksad kaetud pikkade ogadega. Viljad meenutavad apelsini, ent on pisemad ja tumedamad.
Kasvab looduslikult Loode-Indias ja Hiinas. Kasvatatakse peamiselt Indias ja Vahemere maades.
Kultiveeritkase kõikides Kagu-Aasia riikides, Vahemere maades, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Kariibi mere saartel jm.
Väikse apelsinitaolise ereda oranžikas-punase vilja liha on mõrkjashapu. Mahlast saab väga head marmelaadi, samuti karastusjooke.
Pomerantsi koorest pressitud pomerantsiõli sarnaneb apelsiniõliga, kuid on mõru ja seda kasutatakse likööritööstuses. Parfümeeria ja meditsiini jaoks saab õli ka lehtedest, noortest võrsetest ja valmimata viljadest. Pomerants on meditsiinis laialt tuntud isutekitava vahendina. Tsitruseliste õitest, eriti aga pomerantsipuu õitest, saadakse Lõuna-Prantsusmaal väärtuslikku nerooliõli, mis läheb parfümeeriatööstusse.
Aasiast jõudis pomerantsipuu 1002. aastal Sitsiiliasse[1].
Pomerantsipuu ehk mõruapelsinipuu (Citrus aurantium) on ruudiliste sugukonna tsitruse perekonda kuuluva heitlehiste lehtpuude liik.
Tangelopuu ehk greipiinipuu (Citrus × tangelo) on ruudiliste sugukonda tsitruse perekonda kuuluv viljapuu.
Tangelopuu pärineb teadaolevalt Jamaicalt.
Ristlusvanemad on Citrus reticulata × Citrus × paradisi.
Tangelopuu võib sirguda 5–7 m kõrguseks.
Tangelopuu vili on tangelo ehk ugli.
Tangelopuu ehk greipiinipuu (Citrus × tangelo) on ruudiliste sugukonda tsitruse perekonda kuuluv viljapuu.
