See artikkel räägib harilikust kalmusest; perekonna kohta vaata artiklit Kalmus (perekond) Harilik kalmus ehk kalmus (Acorus calamus) on võhaliste sugukonna kalmuse perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Rohtjas, lineaarne ja lehetaoline vars on 60-150 cm kõrgune. Lehed mõõkjad, lineaalsed. Pruunikad õied asuvad külgmiselt kinnitunud tõlvikus. Tõlvik harilikult külgmine, mõlemasuguline. Viljaks on mari. Eesti kliimas õiseb harva. Viljad reeglina ei valmi. Taim on aromaatse iseloomuliku lõhnaga.
Levinud peaaegu kogu Euroopas, kohati ka Kaukaasias, Siberi lõunarajoonides, Kaug-Idas, subtroopilises Aasias ja Põhja-Ameerikas. Põline kodumaa on siiski vaid Kesk-Aasia ja India.
Eestis sage, kohati esineb massiliselt, eriti tavaline Lõuna-Eestis.
Kasvab jõgede ja järvede kaldaosas, tiikides, ojades ja kraavides.
Maitseainena ja ravimina kasutatakse kalmuse tugeva aroomi ja mõru maitsega risoomi, mida kogutakse varakevadel või sügisel. Kalmuse risoom sisaldab kuni 4,8% eeterlikke õlisid, mille olulisim koostisosa on asaroon. Lõhna annavad asarüülaldehüüd ja eugenool. Kalmuse eeterlikku õli on kasutatud parfüümide ja hügieenikaupade lõhnastamiseks. Värskete kalmuselehtedega tõrjuti varasematel aegadel kirpe [1].
Kasutatakse kalatööstuses. Annab kalale omapärase lõhna ja mõrkja maitse ning tihendab liha. Lisatakse ka likööridele ja kibedatele nastoikadele.
Kalmusejuur parandab söögiisu ja ergutab seedetegevust. Teed või tinktuuri kasutatakse maomahla alahappesuse, soolegaaside ja neerukivide korral.
Harilik kalmus ehk kalmus (Acorus calamus) on võhaliste sugukonna kalmuse perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
