Ürt-punanupp (Sanguisorba officinalis) on roosõieliste sugukonda punanupu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Taime levila hõlmab jahedamaid piirkondi Euroopas, Aasia põhjaosas ja Põhja-Ameerikas. Eestis on ta oma areaali loodepiiril. Teda leidub Eestis paiguti, sagedamini mandri lääne- ja keskosa niitudel.
Kasvab 30 cm kuni 1 m kõrguseks. Risoom jäme, kuni 12 cm pikk, pikkade peenikeste juurtega.[1] Vars on ribiline, püstine, ülemises osas harunev.[1] Juurmised lehed suured, pikkade rootsudega, paaritusulgjad, hulga piklike ja saagja servaga lehekestega.[1] Ülemised varrelehed on väiksemad, rootsudeta.[1] Õied pisikesed, tumepunased.[1] Mõlemasoolised, koosnevad neljaosalisest tupplehest, ilma kroonlehtedeta, 4 tumepunase tolmukaga ja 1 emakaga.[1] Õied on koondunud ovaalsetesse või ovaal-silindrilistesse õisikutesse, mis asetsevad pikkadel õieraagudel võrsete tippudes.[1] Taim õitseb 4–5 eluaastal. Vili on kuiv pruuni värvi üheseemneline pähklike.[1] Õitseb juunis–augustis, viljad valmivad augustis, septembris.
Ürt-punanuppu on Hiina meditsiinis kasutatud ammusest ajast verejooksude peatamiseks, põletuste ja putukahammustuste vastu. Taime lehti kasutatakse salatina, need meenutavad maitselt kurki.
Laialdase ja tugeva juurestiku tõttu on taime kasutatud võitluses erosiooni vastu.
Ürt-punanupp (Sanguisorba officinalis) on roosõieliste sugukonda punanupu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
