الأسماء في صفحات التنقل
Müürlook (Arabidopsis (DC.) Heynh.) on ristõieliste sugukonda kuuluv heintaimede perekond.
Tänapäeval arvatakse perekonda 9 liiki, millele lisandub 8 alamliiki. Kõik liigid on levinud Euroopas, 2 on levinud ka Aasiasse ja Põhja-Ameerikasse.
Eestis on levikult tavaline harilik müürlook (Arabidopsis thaliana). Rootsi müürlooka (Arabidopsis suecia) on seni leitud ainult rannikualadelt.[1]
Müürlookade seas on ühe-, kahe- ja mitmeaastasi taimi.
Nende õied on 5 valge, harvem roosa või punase õielehega, mis oma kujult moodustavad risti. Keset õit on 6 tolmukat. Viljaks on kõdrake, milles on palju seemneid.
Harilik müürlook oli esimene taim, mille kogu genoom sai kaardistatud.
Müürlookade geeniuuringud on kogu perekonna süstemaatikat põhjalikult muutnud ja selle tagajärjel erineb selle perekonna tänapäevane liigiline koosseis täielikult kümmekonna aasta tagusest.
Müürlook (Arabidopsis (DC.) Heynh.) on ristõieliste sugukonda kuuluv heintaimede perekond.
Tänapäeval arvatakse perekonda 9 liiki, millele lisandub 8 alamliiki. Kõik liigid on levinud Euroopas, 2 on levinud ka Aasiasse ja Põhja-Ameerikasse.
Eestis on levikult tavaline harilik müürlook (Arabidopsis thaliana). Rootsi müürlooka (Arabidopsis suecia) on seni leitud ainult rannikualadelt.
Müürlookade seas on ühe-, kahe- ja mitmeaastasi taimi.
Nende õied on 5 valge, harvem roosa või punase õielehega, mis oma kujult moodustavad risti. Keset õit on 6 tolmukat. Viljaks on kõdrake, milles on palju seemneid.
Harilik müürlook oli esimene taim, mille kogu genoom sai kaardistatud.
Müürlookade geeniuuringud on kogu perekonna süstemaatikat põhjalikult muutnud ja selle tagajärjel erineb selle perekonna tänapäevane liigiline koosseis täielikult kümmekonna aasta tagusest.
