Mustviires (Chlidonias niger) on tiirlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Mustviires on 22–25 cm pikk, tiibade siruulatus on 63–68 cm ja kaal 60–86 g. Pea ja kael on mustad, selg ja tiibade pealispind tuhkhallid. Saba on helehall ja alakülg valge.
Mustviires on levinud Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Euroopa linnud talvituvad Aafrikas, Põhja-Ameerika linnud Lõuna-Ameerika põhjaosa rannikul. Eestis on ta ebaühtlaselt levinud väikesearvuline haudelind, tema pesitsusaegset arvukust hinnatakse 1000 - 2500 paarile [1]. Pesitseb madalaveelistel järvedel ja riimveelistel merelahtede roostikes. Pesa ehitab taimeprahist puhmale või eraldi ujuvana. Kurnas on 2–3 muna ja see on täis mai lõpus.
Mustviires on Eestis III kategooria kaitsealune liik.
Mustviires (Chlidonias niger) on tiirlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Mustviires on 22–25 cm pikk, tiibade siruulatus on 63–68 cm ja kaal 60–86 g. Pea ja kael on mustad, selg ja tiibade pealispind tuhkhallid. Saba on helehall ja alakülg valge.
Mustviires on levinud Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Euroopa linnud talvituvad Aafrikas, Põhja-Ameerika linnud Lõuna-Ameerika põhjaosa rannikul. Eestis on ta ebaühtlaselt levinud väikesearvuline haudelind, tema pesitsusaegset arvukust hinnatakse 1000 - 2500 paarile . Pesitseb madalaveelistel järvedel ja riimveelistel merelahtede roostikes. Pesa ehitab taimeprahist puhmale või eraldi ujuvana. Kurnas on 2–3 muna ja see on täis mai lõpus.
Mustviires on Eestis III kategooria kaitsealune liik.
