Aasia taapir ehk india taapir (Tapirus indicus) on taapirlaste sugukonda taapiri perekonda kuuluv kabjaline.
Aasia taapir on ainus Aasias elav taapir (ülejäänud elavad Lõuna-Ameerikas). Ta elab Kagu-Aasias Kagu-Birmast kuni Sumatrani. Indias on ta juba ammu välja surnud. Ta on metsaloom, aga metsade pindala ulatusliku vähenemise tõttu sealkandis väheneb nende arvukus kiiresti.[1]
Aasia taapiri tüvepikkus on 2½ m, mass ligikaudu 300 kg. Seega on aasia taapir suurem Ameerika taapiritest, ehkki hiidtaapir võib samuti 300 kg kaaluda.[1]
Aasia taapiril on pikk ja tugev lont ning võimsad jalad. Karvastik on lühike ja lakk puudub üldse.[1]
Looma pea, kael, õlavööde ja jalad on mustad, ülejäänud kere aga valge, justkui ta oleks kaetud sadulavaibaga. Selline kontrastne värvus varjab teda alusmetsas hästi, sest meenutab päikeselaike tumedal maapinnal. Sellepärast on metsas lebavat looma päikesepaistelisel päeval raske märgata.[1]
Noored aasia taapirid on vöödilised ja täpilised nagu teistegi taapiriliikide noorloomad, meenutades metsseapõrsaid või metskitsetallesid. Alles 5 kuu vanuselt omandab loom täiskasvanu värvuse.[1]
Eluviisilt on aasia taapir teiste taapirite moodi. Nagu teisedki taapirid, tuleb ta sööma põldudele, kus maaharijad neid jälitavad. Eriti eelistab ta maisipõlde.[1]
Taapirid on üksildased loomad. Oma territooriumina märgistavad nad suure ala, mis harilikult osalt kattub teiste taapirite omaga. Oma territooriumi tähistavad nad taimedele urineerimisega. Sageli kõnnivad nad oma maa-alal mööda kindlaid radu, mille nad on tihedasse alustaimestikku tallanud.
India taapiril on väga vilets nägemine. Tema juhtivad meeled on haistmine ja kuulmine. Tema pea kummalgi küljel on tillukesed nööpsilmad pruuni vikerkestaga. See on sageli kaetud sinaka häguga, mis tuleneb sellest, et sarvkest hakkab oma läbipaistvust kaotama. Sarvkesta ülesanne on vastu võtta ja fokuseerida silma langevat valgust ja kui see hägustub, siis tähendab see nägemisvõime vähenemist. Sellepärast on taapirid peamiselt ööloomad.
Taapir elab ja sigib loomaaias hästi. Ta armastab väga maisi noori tõlvikuid ja lehti, kuid sööb ka puude lehti (eelistades paplit ja paju) ning niidurohtu, riisiputru ja õunu. Ta on täielikult taimetoitlane.[1]
Aasia taapir on vangistuses elanud 30 aasta vanuseks.[1]
Paaritumine toimub tavaliselt aprillist juunini ja emane poegib üle aasta. Mõningatel andmetel ei otsi innaajal mitte isane emast, vaid emane isast[1].
Emaslooma tiinus kestab 380–400 päeva. Ta sünnitab ühe (harva kaks) 4–7 kg kaaluva varsa. Varss võõrutatakse emapiimast 6–8 kuu vanuselt, kui nad on peaaegu nii suured kui täiskasvanud loomad. Täiskasvanuks saavad varsad alles 3–4-aastaselt.
Aasia taapir ehk india taapir (Tapirus indicus) on taapirlaste sugukonda taapiri perekonda kuuluv kabjaline.
Aasia taapir on ainus Aasias elav taapir (ülejäänud elavad Lõuna-Ameerikas). Ta elab Kagu-Aasias Kagu-Birmast kuni Sumatrani. Indias on ta juba ammu välja surnud. Ta on metsaloom, aga metsade pindala ulatusliku vähenemise tõttu sealkandis väheneb nende arvukus kiiresti.
