الأسماء في صفحات التنقل
Punane tamm (Quercus rubra, varem ka põhjatamm) on liik tamme perekonnast.
Eestisse on see sisse toodud võõrpuuliigina ilmselt üle Euroopa Põhja-Ameerikast, täpsemalt Kanadast 18. sajandil. Oma nimed on ta saanud sügiseks erkpunaseks värvuvatest lehtedest ja põhjapoolkera levilast.
Tõrudel ja puudel palju vaenlasi: pasknäärid, hiired, mügrid, jänesed, metssead, mägrad, metskitsed ja põdrad.
2007. aasta aprillis Marek Vahula eestvõttel alanud projekt "Punase tamme otsijad" selgitab meie punaste tammede levikut ja arvukust ning eesmärgiks on välja anda teos "Punase tamme sõbrad".
Teda on hajusalt üle Eesti ja puude arv pidevalt kasvab. Teda on nii aedades, alleedel, parkides kui haljasaladel, Eestis kokku umbes 2000 puud. Suurim (300 puuline) selle liigi salu Eestis asub Neeruti maastikukaitsealal. Selle istutas mais 1918. aastal Neeruti mõisa viimane parun.
Punane tamm (Quercus rubra, varem ka põhjatamm) on liik tamme perekonnast.
Eestisse on see sisse toodud võõrpuuliigina ilmselt üle Euroopa Põhja-Ameerikast, täpsemalt Kanadast 18. sajandil. Oma nimed on ta saanud sügiseks erkpunaseks värvuvatest lehtedest ja põhjapoolkera levilast.
Tõrudel ja puudel palju vaenlasi: pasknäärid, hiired, mügrid, jänesed, metssead, mägrad, metskitsed ja põdrad.
2007. aasta aprillis Marek Vahula eestvõttel alanud projekt "Punase tamme otsijad" selgitab meie punaste tammede levikut ja arvukust ning eesmärgiks on välja anda teos "Punase tamme sõbrad".
Teda on hajusalt üle Eesti ja puude arv pidevalt kasvab. Teda on nii aedades, alleedel, parkides kui haljasaladel, Eestis kokku umbes 2000 puud. Suurim (300 puuline) selle liigi salu Eestis asub Neeruti maastikukaitsealal. Selle istutas mais 1918. aastal Neeruti mõisa viimane parun.
