Pruunvetikad (Phaeophyceae) on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda. Enamik pruunvetikaid on hulkraksed ja elavad meres. Pruunvetikad on umbes 1500–2000 liiki [1]
Üks tuntuim pruunvetikas on harilik põisadru, mis kasvab ka Läänemeres.
Üldjuhul käsitletakse pruunvetikaid klassi (Phaeophyceae) tasemel, harvem hõimkonna pruunvetiktaimed (Phaeophyta) tasemel . Kui pruunvetikaid käsitletakse hõimkonna tasemel, siis kuulub siia vaid üks klass – Phaeophyceae.
Suur osa pruunvetiktaimi on makroskoopilised ning elavad valdavalt jahedate mererannikute põhjas, kuuludes fütobentosesse. Nende optimaalne kasvupiirkond on 6-15 meetrit.
Pruunvetikatele annavad iseloomuliku värvuse pigment fukoksantiin ja teised ksantofüllid. Pruunvetikate rakkudel on kujunenud iseloomulikud moodustised – füsoodid, mis sisaldavad parkaineid (tanniine).
Pruunvetikad paljunevad vegetatiivselt, suguliselt ja eoseliselt.
Pruunvetikad sisaldavad suhteliselt palju joodi ja muid mikroelemente, mistõttu neid kasutatakse väetisena ja meditsiinis kilpnäärme alatalitluse korral. Viimasel ajal valmistatakse pruunvetiktaimedest ka preparaate, mis aitavad organismist väljutada radioaktiivseid aineid.
Pruunvetikad (Phaeophyceae) on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda. Enamik pruunvetikaid on hulkraksed ja elavad meres. Pruunvetikad on umbes 1500–2000 liiki
Üks tuntuim pruunvetikas on harilik põisadru, mis kasvab ka Läänemeres.
