Valge iminõges (Lamium album) on mitmeaastane rohttaim huulõieliste sugukonnast iminõgese perekonnast. Rahvakeeles piimanõges.
Valge iminõges kasvab pärismaisena peaaegu kõikjal Euroopas ja ka Aasias. Põhja-Ameerikas on paljudes kohtades naturaliseerunud. Eestis on ta väga sage.
Valge iminõges kasvab aedades ja parkides umbrohuna, teeäärtes, jäätmaadel ja metsaserval. Ta eelistab niisket ja viljakat pinnast, eriti lämmastikurikkaid muldi. Tihti kasvab ta koos täpilise iminõgesega, kuid Eestis on viimane haruldane. Ta kasvab sageli ka koos kõrvenõgesega ning eriti noorena on sellega väliselt veidi sarnane. Erinevalt kõrvenõgesest valge iminõges ei kõrveta ning tema õied on selgesti nähtavad.
Taim kasvab 20–60 cm kõrguseks. Vars on tavaliselt püstine, neljakandilise ristlõikega. Munajad kuni südamekujulised saagja servaga 3–8 cm pikkused ja 2–5 cm laiused lehed on kuni 5 cm pikkuse rootsuga, kaetud harvade pehmete karvakestega ning paiknevad varrel vastakuti.
Valge iminõges õitseb tavaliselt aprillist oktoobrini. Õied on valged, 1,5–2,5 cm läbimõõduga. Putkjad kahesugulised õied paiknevad 6–16 kaupa männastena lehekaenlas. Õied on nektaririkkad. Taim on putuktolmleja.
Valge iminõges paljuneb nii seemnete kui ka risoomide abil. Seeme on rohekaspruun kuni 3,5 mm pikkune pähklike. Seeme säilitab oma idanevuse kaua.
Iminõges on hinnatud meetaim.
Noorte taimede lehti ja õisi võib kasutada salati valmistamiseks.
Rahvameditsiinis on valget iminõgest kasutatud muu hulgas hingamisteede põletike puhul ja verejooksu peatava vahendina; samuti uriinierituse soodustamiseks.
Valgest iminõgesest on valmistatud ka kollast värvi.
Valge iminõges (Lamium album) on mitmeaastane rohttaim huulõieliste sugukonnast iminõgese perekonnast. Rahvakeeles piimanõges.
