Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.
Männiliste sugukonda kuulub 220–250 liiki 11 perekonnast.[1] Sinna kuuluvad paljud levinud okaspuud, nagu mänd, kuusk, lehis, nulg, tsuuga ja seeder. Peamiselt kasvavad männilised põhjapoolkeral ning eriti parasvöötmes, kuid neid leidub troopikast lähisarktilise kliimavöötmeni. Taigas, ranniku- ja mägimetsades on nad sageli domineerivad taimeliigid.[2][3]
Männilised on harilikult puud ja kasvavad 2–100 meetrit kõrgeks. Karmis kliimas võivad nad harva kasvada ka põõsastena.[1]
Männilistel on lehed muundunud okasteks. Okkad on rohelised, pikad ja peenikesed, nõeljad või mõõkjad. Okkad on tavaliselt teravad, mõnel liigil ka pehmed. Paljudel liikidel kasvavad okkad kahe-kolmekaupa. Enamik männilistest (kõik peale lehiste ja ebalehise) on igihaljad.[4] Kuna okaste pindala on lehtpuude lehtede pindalaga võrreldes väiksem, ei auru nende kaudu nii palju vett ja neid pole vaja ebasoodsaks aastaajaks langetada.
Männilised on ühekojalised. Paljunemisorganitena esinevad neil käbid. Emaskäbi on 2–60 cm pikk ja tavaliselt puitunud. See koosneb käbiteljest ja arvukatest spiraalselt paiknevatest soomustest. Igal soomusel paikneb kaks lendtiibadega varustatud seemet. Isaskäbid on väikesed (0,5–6 cm pikad) ja varisevad varsti pärast tolmlemist. Männilised on tuultolmlejad.[5]
Väiksed seemned (alla 90 mg) levivad harilikult tuule abil, kuid mõnel liigil on suured (üle 100 mg) taandarenenud lendtiibadega seemned, mis on kohastunud levimiseks loomade ja lindude abil. Piirkondades, kus elab palju oravaid, ei ole männilised üldiselt kohastunud lindude abil levimiseks.[6]
Perekondi ja liike eristatakse peamiselt okaste ja käbide põhjal.
Männilisi kasvatatakse sageli kultuurmaastikul, näiteks heki saamiseks, samuti ilutaimedena. Nende okkad on märksa väiksemad kui lehtpuude lehed, mistõttu männilised sobivad bonsai jaoks lehtpuudest paremini.
Kuna männilised moodustavad põhjapoolkeral suure osa okasmetsadest, on paljud liigid tähtsad puidutööstuses.[2] Mõnesid liike, peamiselt kuuski, mände ja nulge kasvatatakse istandustes jõulupuude saamiseks.[7]
Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.
Männiliste sugukonda kuulub 220–250 liiki 11 perekonnast. Sinna kuuluvad paljud levinud okaspuud, nagu mänd, kuusk, lehis, nulg, tsuuga ja seeder. Peamiselt kasvavad männilised põhjapoolkeral ning eriti parasvöötmes, kuid neid leidub troopikast lähisarktilise kliimavöötmeni. Taigas, ranniku- ja mägimetsades on nad sageli domineerivad taimeliigid.
