Viidikas (Alburnus alburnus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Viidikas kasvab tavaliselt 12–15 cm pikkuseks, harvem kuni 25 cm. Keha on sihvakas ja külgedelt lamenenud, suu ülaseisune. Värvuselt on selg rohekashall, küljed ja kõhualune on hõbedase läikega.
Viidikas on parvekala, kes elutseb järvede ja aeglase vooluga jõgede ülemistes kihtides. Läänemeres esineb ka riimveelises rannikumeres. Levila ulatub Lääne-Euroopast kuni Volga jõeni.
Eestis on levinud kõikjal rannikumere lahtedes ja Väinameres. Mandri-Eestis elutseb viidikat Lõuna-Eesti järvedes ja jõgedes, näiteks Viljandi järves, Võrtsjärves ja Emajõe vesikonnas, samuti teistes väiksemates järvedes; Põhja-Eesti ja Lääne-Eesti järvedes puudub. Samas esineb Pärnu, Kasari jt jõgede vesikondades.
Kudemisperiood on aprillist juunini.
Kasutatakse elussöödana suuremate röövkalade püügiks.
Viidikaks peetakse tihtipeale ka tippviidikat (Alburnoides bipunctatus).
Viidikas (Alburnus alburnus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Viidikas kasvab tavaliselt 12–15 cm pikkuseks, harvem kuni 25 cm. Keha on sihvakas ja külgedelt lamenenud, suu ülaseisune. Värvuselt on selg rohekashall, küljed ja kõhualune on hõbedase läikega.
Viidikas on parvekala, kes elutseb järvede ja aeglase vooluga jõgede ülemistes kihtides. Läänemeres esineb ka riimveelises rannikumeres. Levila ulatub Lääne-Euroopast kuni Volga jõeni.
Eestis on levinud kõikjal rannikumere lahtedes ja Väinameres. Mandri-Eestis elutseb viidikat Lõuna-Eesti järvedes ja jõgedes, näiteks Viljandi järves, Võrtsjärves ja Emajõe vesikonnas, samuti teistes väiksemates järvedes; Põhja-Eesti ja Lääne-Eesti järvedes puudub. Samas esineb Pärnu, Kasari jt jõgede vesikondades.
Kudemisperiood on aprillist juunini.
Kasutatakse elussöödana suuremate röövkalade püügiks.
Viidikaks peetakse tihtipeale ka tippviidikat (Alburnoides bipunctatus).
