Papagoilised (Psittaciformes) on linnud, kes on levinud peamiselt neotroopilises, paleotroopilises ja austraalses vööndis.
Papagoiliste seltsi kuulub 372 liiki ja 82 perekonda.
Papagoidele on omaseks suur ja tugev nokk, püstine hoiak ja tugevad jalad. Paljud papagoid on värvikirevad.
Asustavad peamiselt ekvatoriaalseid vihmametsi, ent ka mägipiirkondi (kea) ja asulaid (kaeluspapagoi).
Papagoide tavatoiduks on seemned, puuviljad, pähklid, nektar ja noored taimed. Enamik papagoisid pesitseb puuõõnsustes.
Enamik neist on väga intelligentsed, näiteks suudavad jäljendada hääli.
Peamiselt ohustab papagoisid laienev lemmikloomakaubandus. Kuna papagoid on ühed populaarsemad lemmiklinnud. on neil suur oht langeda röövpüügi ohvriks. Samuti püütakse neid ka selleks, et neist valmistada ehteid ja kostüüme.
Papagoid võivad ka vastavalt elupaigale ja toitumisele suuresti erineda (kakapo ja hüatsint-siniaara näitel).
Kakapo Hüatsint-siniaara Pilt Nokk Väike, sale, suhteliselt sirge Suur, massiivne, kõver Tiivad Taandarenenud → lennuvõimetu Suured ja laiad → väga hea lendaja Värvus Rohekas, veidi pruune/muste triipe, Meresinine, silmaümber ja noka juures veidi kollast Elupaik Uus-Meremaa metsade maapinnal Lõuna-Ameerika vihmametsadesSugukond Strigopidae: Uus-Meremaa papagoid
Sugukond kakaduulased: kakaduud
Sugukond papagoilased:
Papagoide mitmekesisus on väga suur. Väikseim ja ühtlasi ka kergeim neist on sinikiird-kääbuspapagoi (8 cm ja 10 g) ja suurim hüatsint-siniaara (1 m). Kakapo on papagoide seast kõige raskem (4 kg). Samuti on nad väga värvilised. Kõige iseloomulikumaks jooneks on nende nokk. See on tugev, kõver ja lai. Ülanoka tipp küünib terava konksuna üle alanoka, nii et alanokk on märksa lühem kui alanokk [1].
Papagoid kasutavad oma võimast nokka kõvade puuviljade ja seemnete purustamiseks. Mida kergem toit, seda väiksem nokk.
Samuti on papagoidel tugevad jalad, teravate ja piklike küünistega. Jalgu kasutatakse ronimiseks ja okstest haaramiseks. Mõned liigid kasutavad neid ka toidu haaramiseks ja purustamiseks.
Kakaduudel on peas ka liikuv tutt.
Papagoid on küllaltki laia levikuga [1], peamiselt soojades piirkondades nagu Amazonase vihmametsad, Aafrika keskosa, Madagaskar, Okeaania saarestik ja Austraalia. Papagoide seas on palju endeeme ja kosmopoliidid puuduvad. Mõned liigid (kaeluspapagoi) on toodud sisse ka Euroopasse ja Ameerika Ühendriikidesse.
Metsikute papagoide uurimisel on palju raskusi, kuna neid on raske püüda ja kui nad on püütud on raske midagi märgata.Papagoid on head lendajad ja nende lennupilt on sirge. Enamik liike veedab suurema osa päevast oksal istudes või puuladvas ronides. Tihti kasutavad nad ronimiseks nokka. Maapinnal elavad papagoid on öise eluviisiga ja tugevate jalgadega.
Enamik papagoisid toitub puuviljadest, seemnetest, pähklitest, õietolmust, nektarist ja pungadest. Tänu oma suurele ja tugevale nokale on nad võimelised purustama suuri ja kõvasid puuvilju. Paljud liigid Ameerikas, Aafrikas ja Uus-Guineas neelavad savi, millest nad saavad mineraale ja mis eemaldab nende soolestikust mürgiseid aineid.
Uus-Meremaal elavad kead söövad noori tormipääsusid ja võivad rünnata isegi täiskasvanud lambaid.
Papagoid on enamjaolt monogaamsed. Papagoide ja kakaduude paarid on tihedalt seotud ka väljaspool paaritumisaega. Eriti tugev on side lembelindude paaridel. Pesad tehakse enamasti puuõõnsustesse, vaid lennuvõimetud papagoid (kakaa, kakapo ja kea) teevad pesa maapinnale ning munkpapagoi ja lembelinnud puudele. Mõned liigid on koloonialised (kaldapapagoi), kuid see on papagoide seas küllaltki haruldane nähtus.
Munad on neil valged. Enamikul liikidel hauvad mune emased, vaid kakaduudel, ametüst-nestepapagoidel ja india ripplindudel hauvad mõlemad vanemad.
Haudumine kestab 17–35 päeva (mida suurem lind, seda pikem inkubatsioon). Olenevalt liigist veedavad pojad pesas 3 nädalat kuni 4 kuud. Pojad on koorudes abitud.
Nagu k-strateegidele kohane, annavad aarad ja teised suured papagoid vähe järglasi. Nad saavad mõne aastaga suguküpseks, saavad ühe või mõne järglase aastas ega pea vajalikuks ka iga aasta paarituda.
Papagoid on väga intelligentsed linnud. Uurimused hallpapagoiga on näidanud, et nad on väga hea õppimisvõimega ning suudavad õppida sõnu ja lauseid. Koos vareste, ronkade ja harakatega on nad maailma intelligentseimad linnud.
Papagoid, eriti viirpapagoid, on maailma populaarseimad lemmiklinnud. Neid on lihtne pidada, nad pole toidu suhtes eriti nõudlikud ning suudavad pika kordamise tulemusena õppida ära mõned sõnad või lausa laused. Samuti on papagoid väga seltsivad ja rõõmsameelsed.
Papagoiliste esindajaid võib leida enamikust maailma loomaaedadest. Mõned neist osalevad ka lindude paljundamisel ja looduskaitseprogrammides. Mõned loomaaiad on linde õpetanud tegema ka trikke. Tallinna loomaaias leidub kaeluspapagoisid, ararauna ja kollatutt-kakaduusid.
Tänaseks päevaks on paljud papagoiliigid väljasurnud. 350 liigist, 130 on ohulähedases või veelgi hullemas seisundis. Peamised ohuallikad on elupaikade kadumine ja hävitamine, salaküttimine, ning mõnedele liikidela ka salakaubandus. Papagoisid jahitakse toiduks ja nende värvikirevate sulgede tõttu.
Kinnipüüdmine lemmiklindudeks on suurim oht haruldasematele ja aeglasematele liikidele. Elupaikade kadumine on aga enamiku papagoiliste probleemiks. Suur oht on ka pesapaikade kadumisel, kuna papagoid on nende suhtes vägagi valivad. Isoleeritud liikidele (kea, kakapo jne) on saanud saatuslikuks inimese ja tema kaaslejate (näiteks rändrott, kass jne) saabumine nendesse suletud piirkondadesse. Mõnele liigile on ohuks ka vanade puude kadumine, mis ei ole majanduslikult enam kasulikud, kuid elutähtsad liikide pesitsemiseks. Koduloomade ja muude sissetoodud liikide kontroll aitab tihti päästa endeemseid ja hävimisohus liike.
Tänapäeval on palju aktiivseid organisatsioone, kes tegelevad papagoide kaitsmisega nii ex situ kui ka in situ. Loomaaedadel on siin veidi väiksem roll, kui kaitsealadel, kuid suur roll loodushariduse andmisel. Tihti peetakse loomaaedades vaid üldtuntud ja mitte nii haruldasi liike (viirpapagoid, aarad jne). Loomulikult on ka siin erandeid.
_-held_on_hand.jpg)
