See artikkel räägib kalast; perekonnanime kohta vaata artiklit Luts (perekonnanimi) Luts (Lota lota) on lutslaste (Lotidae) sugukonda (traditsiooniliselt käsitletud tursaliste (Gadiformes) sugukonnas) kuuluv röövkala.
Luts on ainuke tursaliste seltsi kuuluv liik, kes elab ka magevees. Ta kasvab harilikult 50–80 cm pikkuseks, suurimad isendid on olnud kuni 100 cm ja 24 kg rasked. Lutsul on ümar keha, mis tahapoole ulatudes muutub saledamaks, kaks seljauime, milles tagumine on peaaegu poole keha pikkune, peaaegu sama pikk on ka pärakuuim. Pea on lame ja laia suuga, millel on üks allapoole sunnatud poise.
Luts on külmalembene ja öise eluviisiga röövkala, juba 15–16 °C juures jääb "suveunne" ja ei toitu. Toitumisel on kõige olulisem haistmismeel. Kudemisperiood on talvel.
Luts elutseb suuremates ja sügavamates jõgedes ja järvedes. Levinud Euroopas, Siberis ja Põhja-Ameerikas alates 40°N laiuskraadist põhja pool.
Eestis on luts laialdaselt levinud enam-vähem kõigis merega ühenduses olevates suuremates vooluveekogudes, samuti sisemaa järvedes ja jõgedes.
Luts (Lota lota) on lutslaste (Lotidae) sugukonda (traditsiooniliselt käsitletud tursaliste (Gadiformes) sugukonnas) kuuluv röövkala.
Luts on ainuke tursaliste seltsi kuuluv liik, kes elab ka magevees. Ta kasvab harilikult 50–80 cm pikkuseks, suurimad isendid on olnud kuni 100 cm ja 24 kg rasked. Lutsul on ümar keha, mis tahapoole ulatudes muutub saledamaks, kaks seljauime, milles tagumine on peaaegu poole keha pikkune, peaaegu sama pikk on ka pärakuuim. Pea on lame ja laia suuga, millel on üks allapoole sunnatud poise.
Luts on külmalembene ja öise eluviisiga röövkala, juba 15–16 °C juures jääb "suveunne" ja ei toitu. Toitumisel on kõige olulisem haistmismeel. Kudemisperiood on talvel.
Luts elutseb suuremates ja sügavamates jõgedes ja järvedes. Levinud Euroopas, Siberis ja Põhja-Ameerikas alates 40°N laiuskraadist põhja pool.
Eestis on luts laialdaselt levinud enam-vähem kõigis merega ühenduses olevates suuremates vooluveekogudes, samuti sisemaa järvedes ja jõgedes.
