Katkubakter (Yersinia pestis) on bakteriliik Enterobacteriaceae sugukonna Yersinia perekonnast.
Bakter võib põhjustada mitmetel loomaliikidel (sh inimesel) katku haigestumist.
Aastatel 1942–1998 on inimestel, kirpudel ja väiksematel imetajatel tuvastatud kokku 76 katkubakteri tüve.
Y. pestis subsp. pestis 'el liigitatakse 3 biovars i: antiqua, mediaevalis ja orientalis.[2]
Katkubakter on gramnegatiivne bakter.
Arvatakse, et katkubakter on Yersinia pseudotuberculosis'e kloon, mille vanuseks on 1500 – 20 000 aastat.[3]
Arvatakse, et bakter nakatab metsikuid närilisi (ligi 200 liiki) ja neile ligipääsenud liigiomasete kirpude (ligi 80 liiki; vektorid) hammustuse vahendusel, aga ka katkubaktereid piiskadega õhu kaudu sisse hingates või bakteritega nakatunud haiguskolletega kokku puutudes jõuab bakter inimkehasse. Bakter võib surnud näriliste urgudes säilitada nakatumisvõime aastaid.
Mullas ja vees võib bakter kuid patogeensena püsida.
Inimese katkubakterinakkusel (Yersinia pestis'e nakkus) eristatakse kolme kliinilist vormi:
Katkubakteri patogeensus seisneb rohkes paljunemises ja nakatunud imetajate immuunkaitse mehhanismide ületamises. Bakter pääseb organismi näiteks kirbuhammustuse koha kaudu ja sealt edasi lümfiteede kaudu regionaalsetesse lümfisõlmedesse, sealt omakorda edasi vereringesse ning teistesse elunditesse.
Baktereid küll fagotsüteerivad spetsiaalsed rakud, kuid neid ei hävitata (põletikulised ja üles paistetanud lümfisõlmed).
Nakatunud organism vastab bakterile varieeruva sümptomaatikaga, kas soontesisese verehüübimise, hulgielundhäire või täiskasvanu respiratoorse distressi sündroomiga.
Katkuseptitseemia tüsistused on katkukopsupõletik, katkumeningiit, plague endophthalmitis, maksa- ja põrnaabstsess ning generaliseerunud lümfadenopaatia.[5]
Bakteri avastasid 1894. aastal Šveitsi päritolu prantsuse arst Alexandre Yersin ja dr Shibasaburo Kitasato (1852–1931).[6]
Teise maailmasõja ajal olevat Jaapani armee üksus 731 katsetanud katkubakterit bioloogilise relvana, vabastades elanikerohkete alade kohal Hiinas ja Mandžuurias katkubakteriga nakatunud kirpe.[7]
Katkubakter (Yersinia pestis) on bakteriliik Enterobacteriaceae sugukonna Yersinia perekonnast.
Bakter võib põhjustada mitmetel loomaliikidel (sh inimesel) katku haigestumist.