لفت سويدي

Kaalikas (Brassica napus ssp. napobrassica) on ristõieliste sugukonna kapsasrohu perekonda kuuluv kaheaastane taim. Kaalikas on arvatavasti saadud kapsa ja naeri ristamisel.

Morfoloogia

Esimesel aastal kasvatab kaalikas lehekodarikuga juurvilja, teisel aastal aga 1–1,5 m pikkuse õisikuvarre, õitseb ja annab seemne.

Suurem osa kaalika juurviljast kasvab tavaliselt mullast välja. Vili on lapiku või ümarlapiku kujuga. Koor on alumisel osal kollane, maapealsel osal hallikas- kuni kollakasroheline või violetjas. Juurvilja sisu on kollane või valge, mahlane ja normaalsetes tingimustes kiududeta.

Lehed on sügavalt lõhestunud, pikarootsulised kaetud vahakirmega, hallikas- või sinakasrohelised.

Õisik on harunev pööris püstise varre otsas. Õied on kollased, sisaldavad rohkesti nektarit.

Vili on kõder. Seemned väikesed, tumepruunid.

Levila

Vana kultuurtaim, mis pärineb Kesk- ja Põhja-Euroopast.

Kasutamine

Kaalika juurikat kasutatakse toorelt, keedetult, küpsetatult, hautatult. Eestis kasvatatakse kaalikat palju.

Eristatakse valge- ja kollaseviljalisi sorte.

Toiteväärtus ja biokeemiline koostis

Toitained^[1] Toitained Väärtus
100 g kohta Vesi 89,66 g Kalorsus 36 kcal Valgud 1,20 g Lipiidid 0,20 g Tuhk 0,81 g Süsivesikud 8,13 g Kiudained 2,50 g Toiteelemendid^[1] Toiteelement Väärtus
100 g kohta Kaltsium (Ca) 47,0 mg Raud (Fe) 0,52 mg Magneesium (Mg) 23,0 mg Fosfor (P) 58,0 mg Kaalium (K) 337,0 mg Naatrium (Na) 20,0 mg Tsink (Zn) 0,34 mg Vask (Cu) 0,040 mg Mangaan (Mn) 0,17 mg Seleen (Se) 0,7 μg (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) Vitamiinid^[1] Vitamiin Väärtus
100 g kohta C 25,0 mg B₁ 0,09 mg B₂ 0,04 mg B₃ 0,70 mg B₄ 14,1 mg B₅ 0,16 mg B₆ 0,10 mg E 0,30 mg Folaadid 21,0 μg K 0,3 μg Aminohapped^[1] Aminohape Väärtus
100 g kohta Arginiin 0,148 g Glutamiinhape 0,142 g Aspartaamhape 0,087 g Isoleutsiin 0,050 g Valiin 0,048 g Treoniin 0,046 g Lüsiin 0,039 g Leutsiin 0,038 g Seriin 0,035 g Alaniin 0,033 g Fenüülalaniin 0,031 g Histidiin 0,030 g

Viited