الأسماء في صفحات التنقل
Aa Rchb.f. 1854, és un gènere d'orquídies Orchidaceae.
Les espècies són terrestres i viuen en hàbitats relativament freds, prop de la línia de neu dels Andes i també a Costa Rica; normalment es troben prop de corrents d'aigua. La seva inflorescència és allargada i acaba en una flor blanca no resupinada. La flor atrau dípters. Aquest gènere sovint s'ha inclòs dins el gènere Altensteinia.
El 1854, Heinrich Gustav Reichenbach separà el gènere Aa de l'Altensteinia, per incloure-hi dues espècies: Aa argyrolepis i Aa paleacea. Aquest gènere, aparentment, va ser preparat pel seu autor perquè fos el primer de la llista alfabètica, però una altra explicació pot ser que va ser dedicada a Pieter van der Aa, l'impressor del botànic neerlandès Paul Herman de l'obra "Paradisus Batavus".[1] Reichenbach va canviar el nom del gènere a Altensteinia, però el 1912 Rudolf Schlechter va tornar a donar-li el nom de Aa.
S'accepten les següents espècies del gènere Aa[2]
Aa Rchb.f. 1854, és un gènere d'orquídies Orchidaceae.
Les espècies són terrestres i viuen en hàbitats relativament freds, prop de la línia de neu dels Andes i també a Costa Rica; normalment es troben prop de corrents d'aigua. La seva inflorescència és allargada i acaba en una flor blanca no resupinada. La flor atrau dípters. Aquest gènere sovint s'ha inclòs dins el gènere Altensteinia.
El 1854, Heinrich Gustav Reichenbach separà el gènere Aa de l'Altensteinia, per incloure-hi dues espècies: Aa argyrolepis i Aa paleacea. Aquest gènere, aparentment, va ser preparat pel seu autor perquè fos el primer de la llista alfabètica, però una altra explicació pot ser que va ser dedicada a Pieter van der Aa, l'impressor del botànic neerlandès Paul Herman de l'obra "Paradisus Batavus". Reichenbach va canviar el nom del gènere a Altensteinia, però el 1912 Rudolf Schlechter va tornar a donar-li el nom de Aa.
Die Pflanzengattung Aa gehört zur Familie der Orchideen (Orchidaceae). Die etwa 26 Pflanzenarten gedeihen terrestrisch in Hochlagen meist der Anden.
Aa-Arten wachsen kleinen, ausdauernden krautige Pflanzen. Die dicken und fleischigen Wurzeln sind manchmal behaart. Alle Aa-Arten bilden eine grundständige Rosette aus spiralig angeordneten Blättern. Die Laubblätter sind manchmal von dicker, fleischiger Textur. Die Blattspreiten sind länglich-oval bis lanzettlich mit spitzem oberen Ende. Die Laubblätter treiben meist erst nach der Blütezeit aus.
Der traubige Blütenstand erscheint seitlich der beblätterten Sprossachse. Der Blüten tragende Spross ist mit lose den Stängel umfassenden, scheidigen, durchscheinenden Hochblättern besetzt, nicht aber mit Laubblättern. Unten ist er unbehaart, im oberen Bereich jedoch häufig drüsig behaart. Die kleinen Blüten sitzen dicht beieinander am Ende der Blütenstandsachse. Sie sind von papierartigen Hochblättern umgeben, die die Blüte an Größe meist übertreffen und zur Blütezeit zurückgeschlagen sind.
Die Blüten sind nicht resupiniert. Der Fruchtknoten ist nicht gestielt, unbehaart oder drüsig behaart. Die zwittrigen Blüten sind zygomorph und dreizählig. Die Blütenhüllblätter sind – im Gegensatz zu Altensteinia – kaum behaart. Die Sepalen gleichen einander, sie sind frei oder manchmal an der Basis für ein kurzes Stück miteinander verwachsen. Die Petalen sind schmaler geformt. Die Lippe ist halbkugelig und sitzt wie eine Haube über der Blüte, am Grund ist sie mit zwei Schwielen versehen, der Rand ist gefranst und nach innen geschlagen. Das Gynostemium ist ebenfalls unbehaart und sehr kurz. Das Klinandrium (ein Gewebe an der Spitze des Gynostemium, über der Anthere) ist stark reduziert. Das Rostellum (ein Trenngewebe zwischen Anthere und Stigma) ist kurz und liegt quer zur Säulenachse. Das Stigma selbst ist groß, breit und nierenförmig. Der Pollen ist in vier weiche Pollinien organisiert, sie sind linealisch geformt.
Die Blüten verströmen einen unangenehmen Geruch, der mit der Anlockung von Fliegen als Bestäuber zusammenhängen könnte.[1] Die meisten Aa-Arten scheinen sich überwiegend durch Selbstbestäubung fortzupflanzen.
Die meisten Aa-Arten finden sich in den Hochlagen der Anden in Südamerika sowie in Costa Rica oberhalb der Baumgrenze in Höhen von 3000 bis 4400 Metern. Sie kommen dort in den Páramo genannten Grasflächen, in Mooren, in Bambusdickichten, lichten Gebüschen und Weinmannia-Wäldern vor.
Erste wissenschaftliche Beschreibungen dieser Orchideen lieferte Karl Sigismund Kunth, der eine Art 1815 zuerst Ophrys paleacea, später dann Altensteinia paleacea nannte. Heinrich Gustav Reichenbach unterteilte die Gattung Altensteinia im Jahre 1854 und beschrieb die Gattung Aa mit zwei Arten, Aa paleacea und Aa argyrolepis. In der Erstbeschreibung Xenia Orchidacea. 1. Band, Brockhaus, Leipzig 1858, Seite 18 gibt Reichenbach keine Erklärung für den ungewöhnlichen Namen Aa.[2] Es gibt die Vermutung, er habe den Namen gewählt, um in alphabetisch sortierten Listen immer an erster Stelle aufzutauchen.[3] Es könnte aber auch eine Ehrung Pieter van der Aas sein, der Drucker von Paul Hermanns Paradisus Batavus.[4] Eine dritte Möglichkeit ist, dass sich der Name als Verkürzung von der nahe verwandten Gattung Altensteinia ableitet.[5] Einige Jahre später machte Reichenbach seine Einteilung wieder rückgängig und stellte alle Arten wieder zu Altensteinia, Rudolf Schlechter stellte 1912 wiederum die Trennung her: inzwischen waren deutlich mehr Arten bekannt, die eine erneute Trennung sinnvoll erscheinen ließen.
Die meisten Aa-Arten scheinen sich überwiegend durch Selbstbestäubung fortzupflanzen. Innerhalb einzelner Populationen sehen die Pflanzenexemplare deshalb recht gleichförmig aus, zu benachbarten Populationen derselben Art können allerdings deutliche Abweichungen auftreten. Da die Beschreibungen der Aa-Arten nur auf sehr begrenzten Sammlungen beruhen, die nicht die ganze Variationsbreite umfassen, ist der taxonomische Status und die Abgrenzung der Arten unsicher.[6]
Die meisten Aa-Arten finden sich in den Hochlagen der Anden in Südamerika sowie in Costa Rica.
Es gibt etwa 26 Aa-Arten:[7]
Die Pflanzengattung Aa gehört zur Familie der Orchideen (Orchidaceae). Die etwa 26 Pflanzenarten gedeihen terrestrisch in Hochlagen meist der Anden.
Tekst üüb Öömrang Aa (lat. Aa ; < Pieter van der Aa, 1669 - 1733) san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 26 slacher uun Süüd-Ameerikoo.
Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: 
Wikispecies hää en artiikel tu: Aa (lat. Aa ; < Pieter van der Aa, 1669 - 1733) san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 26 slacher uun Süüd-Ameerikoo.
Аа ( лат. Aa ) — Orchidaceae семьяысь Лымшор Америкалэн сяськаё будос
Аа ( лат. Aa ) — Орхидея котырись (Orchidaceae) быдмас увтыр. Аа увтырӧ пырӧны 26 вид. Аа пантасьӧ Лунвыв Америкаын.
Аа ( лат. Aa ) — Орхидея котырись (Orchidaceae) быдмас увтыр. Аа увтырӧ пырӧны 26 вид. Аа пантасьӧ Лунвыв Америкаын.
Аа ( латин Aa ) — Орхидея котырса быдмӧг увтыр. Сійӧ быдмӧ Лунвыв Америкаын.
Аа (быдмӧг) Викискладын? Аа ( латинокс Aa < Питер ван дер Аа 1659, Лейден — 1733, Лейден) — Орхидея тъналста панчф касыкссь. 26 калопне (вид). Васьфневихть Америкса.
Аа (лат. Aa ) – Орхидей-влак кушкыл-влакын тукымыш пура, Кечывалвел Америкын шуко верлаште кушшо пеледыш. Чылаже 26 еш куэ уло.
Аа (лат. Aa ) – Орхидей-влак кушкыл-влакын тукымыш пура, Кечывалвел Америкын шуко верлаште кушшо пеледыш. Чылаже 26 еш куэ уло.
Aa is a genus of plants of the family Orchidaceae.
Species in this genus can be found growing terrestrially in cold habitats near the snowline in the Andes and also in Costa Rica; they are usually found close to small streams. The elongated inflorescence grows from a basal rosette of leaves, terminating in a small white non-resupinate flower. This lip is fringed and hood-shaped. The flower gives off a pungent smell that attracts flies. This genus has often been included in the orchid genus Altensteinia.
The first scientific description of a species of this genus was made in 1815 by Karl Sigismund Kunth, naming it first Ophrys paleacea Kunth (1806)., and later Altensteinia paleacea. In 1854 Heinrich Gustav Reichenbach separated Aa from Altensteinia, to include two species Aa argyrolepis and Aa paleacea. The genus name apparently was rendered by the author to always appear first in alphabetical listings. Another - disputed - explanation, is that Heinrich Gustav Reichenbach named this genus after Pieter van der Aa; the printer of the Dutch botanist Paul Herman's "Paradisus Batavus".[1] A few years later, Reichenbach reviewed the name of the genus and named it again Altensteinia. Finally in 1912 Rudolf Schlechter switched the name again to Aa, as more species were being discovered making the new name more significant.
The following species of Aa are accepted[2]
Aa is a genus of plants of the family Orchidaceae.
Species in this genus can be found growing terrestrially in cold habitats near the snowline in the Andes and also in Costa Rica; they are usually found close to small streams. The elongated inflorescence grows from a basal rosette of leaves, terminating in a small white non-resupinate flower. This lip is fringed and hood-shaped. The flower gives off a pungent smell that attracts flies. This genus has often been included in the orchid genus Altensteinia.
The first scientific description of a species of this genus was made in 1815 by Karl Sigismund Kunth, naming it first Ophrys paleacea Kunth (1806)., and later Altensteinia paleacea. In 1854 Heinrich Gustav Reichenbach separated Aa from Altensteinia, to include two species Aa argyrolepis and Aa paleacea. The genus name apparently was rendered by the author to always appear first in alphabetical listings. Another - disputed - explanation, is that Heinrich Gustav Reichenbach named this genus after Pieter van der Aa; the printer of the Dutch botanist Paul Herman's "Paradisus Batavus". A few years later, Reichenbach reviewed the name of the genus and named it again Altensteinia. Finally in 1912 Rudolf Schlechter switched the name again to Aa, as more species were being discovered making the new name more significant.
Las Aa son un género de plantas de la familia Orchidaceae que cuenta con aproximadamente 25 especies.
Aparentemente, el nombre le fue puesto para aparecer siempre en primer lugar en los listados alfabéticos. Otra (controvertida) explicación es que Heinrich Gustav Reichenbach nombró este género por Pieter van der Aa, el impresor de Paradisus Batavus del botánico neerlandés Paul Hermann.
Estas especies se encuentran en regiones montañosas, justo en el límite de altitud en el que la nieve permanece todo el año, creciendo en los Andes y en Costa Rica, así como junto a arroyuelos.
Las alargadas inflorescencias nacen de la roseta basal de hojas, terminando en una pequeña flor blanca invertida con un labio orlado y en forma de capuchón en su extremo. La flor despide un fuerte olor que atrae a las moscas.
Existen más de 25 especies conocidas endémicas de los Andes. A menudo se las ha confundido con el género de orquídeas Altensteinia.
Las Aa son un género de plantas de la familia Orchidaceae que cuenta con aproximadamente 25 especies.
Aa Rchb.f. on taimeperekond käpaliste sugukonnast.
Nad on väikesed vastupidavad taimed.
Perekond Aa kuulub alamsugukonna Orchidoideae (või Spiranthoideae[1]) triibuse Cranichideae alamtriibusesse Cranichidinae või Prescottiinae.
Perekonnas on teada 26 liiki[2][3]:
Et need taimed paljunevad nähtavasti peamiselt isetolmlemise teel, on neil ühe populatsiooni piires üsna ühesugune välimus, ühe liigi naaberpopulatsioonid võivad aga olla üsnagi erinevad. Et liigikirjeldused põhinevad väga piiratud kogudel, mis ei kata kogu varieerumisulatust, on liikide taksonoomiline staatus ja piiritlus ebakindel.[4]
Esimesena kirjeldas selle perekonna liiki teaduslikult Karl Sigismund Kunth, kes nimetas liiki Aa paleacea 1815 Ophrys paleacea, hiljem Altensteinia paleacea.
Heinrich Gustav Reichenbach jaotas 1854 perekonna Altensteinia ning kirjeldas perekonda Aa kahe liigiga Aa paleacea ja Aa argyrolepis. Ta tõi perekonna iseloomulike tunnustena välja tiibadeta klinandriumi ja kingakujulise huule[5]. Edasi kirjutab ta: "Õiekate väga õhuke, kuni aluseni vaba. Tupplehed ovaalsed. Kroonlehed kitsamad hambulised. Huul kingakujuline alusel (vähemalt esimesel liigil) kahemõhnaline. Günosteemium väga väike. Klinandrium paljas. Auk suur ümar."[6] Mõni aasta hiljem Reichenbach loobus sellest jaotusest ning paigutas kõik liigid jälle perekonna Altensteinia alla.
Rudolf Schlechter taastas 1912 selle jaotuse. Vahepeal oli leitud hulk uusi liike, nii et jaotus paistis mõistlik.
Nime autor on Heinrich Gustav Reichenbach.
Esmakirjelduses ta seda ebatavalist nime ei selgita[7]. On oletatud, et ta on nime valinud selleks, et see oleks tähestikulistes loeteludes alati esikohal[8]. Teise oletuse järgi on nimi pandud Paul Hermanni raamatu "Paradisus Batavus" väljaandja Pieter van der Aa järgi[9]. Kolmas võimalus on, et tegu on lühendiga perekonna Altensteinia nimest.
Erinevalt perekonnast Altensteinia ei ole õielehed tavaliselt karvased.
Enamik liike leidub Lõuna-Ameerikas Andide kõrgvööndis ning Costa Ricas külmades kasvukohtades ülalpool puudepiiri lumepiiri lähedal 3000–4400 m kõrgusel[1]. Need taimed kasvavad Argentinas, Colombias, Ecuadoris, Peruus, Boliivias, Venezuelas, Tšiilis, Costa Ricas ja Panamas.
Nad esinevad seal kaugetel rohumaadel (páramo)[1], rabades, bambustihnikutes, hõredates põõsastikes ja Weinmannia-metsades. Tavaliselt kasvavad nad väikeste vooluveekogude lähedal.
Kõik selle perekonna liigid moodustavad juurmise kodariku spiraalse leheseisuga.
Lehed on piklikovaalsed kuni lantsetjad, teravatipulised, mõnikord paksu, lihaka tekstuuriga.
Lehed punguvad enamasti alles pärast õitseaega.
Juured on paksud ja lihakad, mõnikord karvased.
Piklik kobarõisik ilmub lehtedega võsu külgmisele õisikuraole, millel on ainult kõrglehed[1]. Õisikuraag on alt paljas, ülalt sageli näärmeliselt karvane.
Väikesed määrdunudvalged õied[1] asetsevad õisikurao tipus tihedasti koos. Neid ümbritsevad paberjad kõrglehed[1], mis on õitest enamasti suuremad ja pöörduvad õitseajal kõrvale.
Sigimik on raota, paljas või näärmeliselt karvane.
Õied ei ole resupineerunud[1]. Erinevalt perekonnast Altinsteinia ei ole õielehed tavaliselt karvased. Tupplehed on omavahel sarnased, nad on vabad või mõnikord alusel väikeses ulatuses kokku kasvanud. Kroonlehed on kitsamad. Huul on poolkerajas ning paikneb õie kohal nagu tanu[1], alusel on tal kaks mõhna, serv on narmaline[1] ja sissepoole pöördunud. Günosteemium on paljas ja väga lühike. Klinandrium (günosteemiumi tipus tolmukapea kohal) on väga redutseerunud. Rostellum (tolmukapea ja emakasuudme vahel) on lühike ning asetseb sambaraoga põiki. Emakasuue on suur[1], lai ja neerjas. Õietolm on nelja[1] lineaalse polliiniumina.
Õitel on omapärane ebameeldiv lõhn, mis võib olla ligitõmbav mõnele tillukesele kärbsele[1].
Enamik liike paljuneb nähtavasti isetolmlemise teel[4].
Neid taimi kasvatatakse harva, sest nad eelistavad külma kohta ja nende õied ei ole kuigi atraktiivsed.[1]
Aa Rchb.f. on taimeperekond käpaliste sugukonnast.
Nad on väikesed vastupidavad taimed.
Aa Orchidaceae familiako landare genero bat da. Andeetako elurraren mailan bizi dira, hala nola Costa Rican. Erreka txikien inguruan aurkitu ohi dira.
Aa Orchidaceae familiako landare genero bat da. Andeetako elurraren mailan bizi dira, hala nola Costa Rican. Erreka txikien inguruan aurkitu ohi dira.
Aa on kämmekkäkasvien heimoon kuuluva orkideasuku, johon kuuluu 25 lajia.[1] Aa-lajeja esiintyy luonnonvaraisena Keski- ja Etelä-Amerikassa Costa Ricasta Argentiinaan.[2]
Aa on kämmekkäkasvien heimoon kuuluva orkideasuku, johon kuuluu 25 lajia. Aa-lajeja esiintyy luonnonvaraisena Keski- ja Etelä-Amerikassa Costa Ricasta Argentiinaan.
Aa est un genre de plante de la famille des Orchidaceae.
Aa est un genre de plante de la famille des Orchidaceae.
As Aa son un xénero de plantas da familia Orchidaceae que conta con aproximadamente 25 especies.
Aparentemente, o nome foille posto para aparecer sempre en primeiro lugar nas listaxes alfabéticas. Outra (controvertida) explicación é que Heinrich Gustav Reichenbach nomeou este xénero por Pieter van der Aa, o impresor de Paradisus Batavus do botánico holandés Paul Herman.
Estas especies atópanse en rexións montañosas, xusto no límite de altitude no que a neve permanece todo o ano, crecendo nos Andes e en Costa Rica, así como xunto a arroios.
As alargadas inflorescencias nacen da roseta basal de follas, terminando nunha pequena flor branca investida cun beizo orlado e en forma de capuchón no seu extremo. A flor despide un forte cheiro que atrae ás moscas.
Existen máis de 25 especies coñecidas endémicas de Ándelos. A miúdo confundiullas co xénero de orquídeas Altensteinia.
As Aa son un xénero de plantas da familia Orchidaceae que conta con aproximadamente 25 especies.
Aa, biljni rod iz porodice orhideja (Orchidaceae), red Asparagales. Obuhvaća 27 vrsta[1][2]. Rasprostranjen je na području Anda i u Kostariki. Rod je opisao Heinrich Gustav Reichenbach 1854 godine, a posljednje 4 vrste otkrivene su tek 2010-tih godina, od kojih jedna 2011, i 3 vrste 2014
Prvu vrstu unutar ovog roda opisao je 1815 [1816] Karl Sigismund Kunth, nazvavši je Ophrys paleacea, da bi je 1822. preimenovao Altensteinia paleacea, danas A. paleacea (Kunth) Rchb. f.. Godine 1854. Heinrich Gustav Reichenbach odvojio je rod Aa od roda Altensteinia, uključivši u nju vrste A. argyrolepis i A. paleacea.
Vrste roda Aa vole hladna planinska staništa u blizini gdje počinje snježna linija na Andama, često u blizini manjih potoka. Cvjetovi su lijepi i ispuštaju miris koji privlači muhe.
Aa, biljni rod iz porodice orhideja (Orchidaceae), red Asparagales. Obuhvaća 27 vrsta. Rasprostranjen je na području Anda i u Kostariki. Rod je opisao Heinrich Gustav Reichenbach 1854 godine, a posljednje 4 vrste otkrivene su tek 2010-tih godina, od kojih jedna 2011, i 3 vrste 2014
Prvu vrstu unutar ovog roda opisao je 1815 [1816] Karl Sigismund Kunth, nazvavši je Ophrys paleacea, da bi je 1822. preimenovao Altensteinia paleacea, danas A. paleacea (Kunth) Rchb. f.. Godine 1854. Heinrich Gustav Reichenbach odvojio je rod Aa od roda Altensteinia, uključivši u nju vrste A. argyrolepis i A. paleacea.
Vrste roda Aa vole hladna planinska staništa u blizini gdje počinje snježna linija na Andama, često u blizini manjih potoka. Cvjetovi su lijepi i ispuštaju miris koji privlači muhe.
Aa is een plantgeslacht uit de familie van de orchideeën. De orchidee is door Heinrich Gustav Reichenbach vernoemd naar de cartograaf Pieter van der Aa, eveneens drukker van Paul Hermanns boek "Paradisus Batavus". Gezien deze publicatie postuum gebeurde, stond deze benoeming ter discussie.
Soorten van dit geslacht groeien op bodems in koude gebieden in de buurt van de sneeuwlijn van de Andes en ook in Costa Rica. Ze worden meestal in de buurt van kleine bergstroompjes aangetroffen. De verlengde bloeiwijze groeit vanuit een rozet van bladen, eindigend in een smalle witte bloem die ondersteboven hangt met de rand bovenaan. Deze rand is omzoomd en hoedgevormd. De bloem geeft een scherpe geur af die vliegen aantrekt. Het geslacht wordt vaak verward met het orchideegeslacht Altensteinia.
Aa is een plantgeslacht uit de familie van de orchideeën. De orchidee is door Heinrich Gustav Reichenbach vernoemd naar de cartograaf Pieter van der Aa, eveneens drukker van Paul Hermanns boek "Paradisus Batavus". Gezien deze publicatie postuum gebeurde, stond deze benoeming ter discussie.
Soorten van dit geslacht groeien op bodems in koude gebieden in de buurt van de sneeuwlijn van de Andes en ook in Costa Rica. Ze worden meestal in de buurt van kleine bergstroompjes aangetroffen. De verlengde bloeiwijze groeit vanuit een rozet van bladen, eindigend in een smalle witte bloem die ondersteboven hangt met de rand bovenaan. Deze rand is omzoomd en hoedgevormd. De bloem geeft een scherpe geur af die vliegen aantrekt. Het geslacht wordt vaak verward met het orchideegeslacht Altensteinia.
Multimedia w Wikimedia Commons Aa Rchb.f. 1854 – rodzaj roślin z rodziny storczykowatych (Orchidaceae). Należy do niego 27 gatunków[3], występujących w wyższych partiach Andów w Ameryce Południowej (bardzo rzadko w Środkowej – w górach Kostaryki znajdowano Aa paleacea). Są to naziemne storczyki o drobnych, białych i biało-zielonych kwiatach (wyjątkowo u Aa aurantiaca kwiaty są pomarańczowe). Szypułki otoczone są pochwiasto błoniastymi przysadkami[4].
Pierwszy naukowy opis gatunku z tego rodzaju opublikowany został w 1815 przez Carla Sigismunda Kuntha, który późniejszy gatunek typowy dla rodzaju nazwał Ophrys paleacea Kunth (1806), a następnie przemianował go na Altensteinia paleacea. W 1854 Heinrich Gustav Reichenbach wyodrębnił Aa z rodzaju Altensteinia. Oryginalna nazwa miała albo spowodować, by rodzaj wymieniany był zawsze na początku list alfabetycznych, albo upamiętnić Pietera van der Aa – wydawcę dzieła holenderskiego botanika – Paula Hermana pt. Paradisus Batavus[5].
Jeden z rodzajów plemienia Cranichidinae w obrębie podrodziny storczykowych (Orchideae) z rodziny storczykowatych (Orchidaceae). Storczykowate są kladem bazalnym w rzędzie szparagowców Asparagales w obrębie jednoliściennych[1][6]. W obrębie plemienia blisko spokrewnione i w przeszłości łączone w jeden rodzaj są rodzaje Altensteinia i Myrosmodes[4].
Aa Rchb.f. 1854 – rodzaj roślin z rodziny storczykowatych (Orchidaceae). Należy do niego 27 gatunków, występujących w wyższych partiach Andów w Ameryce Południowej (bardzo rzadko w Środkowej – w górach Kostaryki znajdowano Aa paleacea). Są to naziemne storczyki o drobnych, białych i biało-zielonych kwiatach (wyjątkowo u Aa aurantiaca kwiaty są pomarańczowe). Szypułki otoczone są pochwiasto błoniastymi przysadkami.
Aa é um gênero de plantas pertencentes à família Orchidaceae.
A primeira descrição científica de uma espécie do gênero foi feita em 1815, por Karl Sigismund Kunth, que a nomeou, primeiramente, “Ophrys paleacea” Kunth (1806) e, mais tarde, “Altensteinia paleacea”. Em 1854, Heinrich Gustav Reichenbach separou o gênero Aa do Altensteinia, incluindo duas espécies “Aa argyrolepis” e “Aa paleacea”. Alguns anos mais tarde, Reichenbach analisou o nome do gênero e nomeou-o novamente “Altensteinia”. Finalmente, em 1912, Rudolf Schlechter retornou seu nome, novamente, para Aa. Com a descoberta de mais espécies de Aæ (plural de Aa) o novo nome tornou-se mais significativo.
Aparentemente, seu nome foi posto para aparecer sempre em primeiro lugar nas listas alfabéticas de Taxonomia Botânica. Outra versão, diz que Heinrich Gustav Reichenbach nomeou este gênero em homenagem a Pieter van der Aa, cujo nome latinizado é Petrus de Aa, impressor da obra Paradisus Batavus.[1] do botânico holandês Paul Herman.
O gênero Aa possui 25 espécies reconhecidas atualmente.[2]
Aa é um gênero de plantas pertencentes à família Orchidaceae.
A primeira descrição científica de uma espécie do gênero foi feita em 1815, por Karl Sigismund Kunth, que a nomeou, primeiramente, “Ophrys paleacea” Kunth (1806) e, mais tarde, “Altensteinia paleacea”. Em 1854, Heinrich Gustav Reichenbach separou o gênero Aa do Altensteinia, incluindo duas espécies “Aa argyrolepis” e “Aa paleacea”. Alguns anos mais tarde, Reichenbach analisou o nome do gênero e nomeou-o novamente “Altensteinia”. Finalmente, em 1912, Rudolf Schlechter retornou seu nome, novamente, para Aa. Com a descoberta de mais espécies de Aæ (plural de Aa) o novo nome tornou-se mais significativo.
Aa[1] är ett släkte av orkidéer. Aa ingår i familjen orkidéer.[1]
Kladogram enligt Catalogue of Life[1]:
Wikimedia Commons har media som rör Aa.
Wikispecies har information om Aa.
Denna artikel om orkidéer saknar väsentlig information. Du kan hjälpa till genom att tillföra sådan.
Metne bakınız.
Dış bağlantılar
Wikimedia Commons'ta Aa (orkide) ile ilgili çoklu ortam belgeleri bulunur. 
Wikispecies'te Aa (orkide) ile ilgili detaylı taksonomi bilgileri bulunur. Aa, salepgiller familyasından Güney Amerika'da And Dağlarında yaşayan ve 25[1] türü olan küçük, çok yıllık karacıl bir orkide cinsidir.
Cinsin adı Alman botanikçi Paul Hermann'ın (1646 - 1695) Paradisus batavus adlı kitabını onun ölümünden sonra 1698 yılında basan Hollandalı yayıncı Pieter van der Aa'nın (1659 - 1733) soyadına ithafendir.
Tek çenekliler ile ilgili bu madde bir taslaktır. Madde içeriğini geliştirerek Vikipedi'ye katkıda bulunabilirsiniz. Aa, salepgiller familyasından Güney Amerika'da And Dağlarında yaşayan ve 25 türü olan küçük, çok yıllık karacıl bir orkide cinsidir.
Aa Rchb.f. 1854, là một chi lan trong họ Orchidaceae.
Aa Rchb.f. 1854, là một chi lan trong họ Orchidaceae.
Aa Rchb.f. (1854)
Виды
Аа (лат. Aa) — род растений семейства Орхидные (подсемейство Orchidoideae, триба Cranichideae). Род включает 25[2] видов, произрастающих в Андах (Аргентина, Колумбия, Эквадор, Перу, Боливия, Венесуэла, Чили, Коста-Рика, Панама) на границе линии снегов возле горных ручьёв.
Первое научное описание видов рода было сделано в 1815 году Карлом Сигизмундом Кунтом, переименовавшим род Alsteinia в Aa, включая два вида, Aa argyrolepis и Aa paleacea.
Род назван, согласно одной из версий, в честь Питера ван дер Аа (1659—1733), голландского издателя книг и карт, в знак признательности за то, что он в 1698 году напечатал книгу Paradisus Batavus голландского ботаника Пауля Германа, скончавшегося в 1695 году. По другой версии род назван так с той целью, чтобы всегда быть первым в алфавитном порядке.
Название этого рода — одно из двух, наряду с Ио (Io B.Nord., 2003), самых коротких действительных названий родов сосудистых растений по данным сайта Germplasm Resources Information Network (GRIN)[3].
Представители рода — травянистые растения с удлинёнными соцветиями, растущими от основной розетки, заканчиваясь маленьким белым опрокинутым цветком с губой наверху. Эта губа имеет форму капюшона. Цветки испускает острый запах, который привлекает мух.
По информации базы данных The Plant List, род включает 25 видов[2]:
Внешние изображения 
Aa nervosa Aa paleacea
Это заготовка статьи по ботанике. Вы можете помочь проекту, дополнив её. Аа (лат. Aa) — род растений семейства Орхидные (подсемейство Orchidoideae, триба Cranichideae). Род включает 25 видов, произрастающих в Андах (Аргентина, Колумбия, Эквадор, Перу, Боливия, Венесуэла, Чили, Коста-Рика, Панама) на границе линии снегов возле горных ручьёв.
この項目では、植物について説明しています。溶岩の名称については「アア溶岩」をご覧ください。 
本文参照
アア Aa は、ラン科植物の1属。中南米高地の地生ランである[2]。
葉は花茎基部にだけ生じ披針形。花茎は直立し、先端近くに小型の花を密生する。苞は膜質で長く、長く残って花を寒さから守る役割を持つと考えられる。花は小型で、花弁、萼片共に楕円形で先端が丸く、それらはよりあってやや筒状になる。唇弁は卵状。ずい柱はごく短くて、花粉塊は4個。個々の開花期間は短く、また果実の成熟期間も短いが、開花期間はきわめて長い。花序の下部から順次開花してゆき、つぼみ、開花中の花、成熟柱の果実、種子を散布している果実までが同一の花茎上に同時に存在する。基部の葉がしなびて茶色に変色しても開花が続く。
中南米の高地に生育し、地上に生える地生ランである。25種が知られる。
学名の Aa については諸説あるが、1説には植物の一覧を学名のアルファベット順で作る際に一番先頭に出るようにした、との説がある。『朝日百科 植物の世界』では3巻にキュー植物目録に関する記事があるが、その中に『属としては、ラン科のアア Aa に始まり』とあり、この全15巻中、この属について触れた唯一の箇所となっている[3]。
_(32168151838).jpg)
