الأسماء في صفحات التنقل
Kuldsamblik (Caloplaca, Th. Fr., 1860) on vasksamblikuliste sugukonda kuuluv samblike perekond. Kuldsamblike perekonda kuulub umbes 500, mõne hinnangu järgi ligikaudu 800–1000 liiki.[1][2] Perekond kuldsamblikud on vasksamblikuliste sugukonna liigirikkaim perekond.[1] Enamik vasksamblikuliste liike on lihheniseerunud ehk samblikke moodustavad.
Kuldsamblikud kuuluvad koorik- ehk pisisamblike hulka. Nende tallus on koorikjas või poollehtjas. Viljakehadeks on lekanoraalsed apoteetsiumid, mis tähendab, et hümeeniumi ümbritseb fotobiondi rakke sisaldav talluseserv. Sellisel juhul paistab viljakeha pealt vaadates tavaliselt kettana, mida ümbritseb teist värvi rõngas. Apoteetsiumite teine põhitüüp, letsideaalne apoteetsium, näib pealt vaadates ühevärviline, sest puudub talluseserv.
Viljakehad on enamasti kas kollased, oranžid või punased (näiteks kollane ketas ja oranž talluseserv). Eestis sagedasel hallil kuldsamblikul on aga kollane ketas ja hall talluseserv. Samuti on Eestis kolm musta värvi apoteetsiumitega liiki. Need on Caloplaca variabilis, Caloplaca chalyba ja Caloplaca alociza (viimase kahe kohta on Eestist väga vähe leiuandmeid).
Kuldsamblike fotobiont ehk sambliku taimne sümbiont on Trebouxia või sellele lähedane rohevetikas.[3]
Kuldsamblikud sisaldavad parietiini ja teisi antrakinoone. Seetõttu toimub värvusreaktsioon kaaliumhüdroksiidi (KOH) 10–35% vesilahusega, mille tulemusel nii tallusel kui viljakehal olev lahusega töödeldud ala muutub tumepunaseks (K+ tumepunane).[3]
Perekond kuldsamblik kuulub vasksamblikulaadsete seltsi ja vasksamblikuliste sugukonda.
Kuldsamblikele on Eestis esinevatest samblikest fülogeneetiliselt kõige lähedasemad särasamblikud (Fulgensia) ja korpsamblikud (Xanthoria).
Kuldsambliku perekonnas esineb alamperekond Gasparrina, kuhu on koondatud poollehtja tallusega kuldsamblikud.[3]
Kuldsamblikud eelistavad kasvada graniidil ja lubjakivil, samuti puukoorel, harvemini maapinnal või puidul.[3] Kõige tavalisemaid kuldsambliku liike, näiteks halli kuldsamblikku (Caloplaca cerina), tava-kuldsamblikku (Caloplaca flavorubescens) ja Caloplaca holocarpa’t võib kohta igal pool Eestis, aga osa liike on omased eelkõige Lääne-Eestile ja saartele, näiteks kera-kuldsamblik (Caloplaca sinapisperma) ja meri-kuldsamblik (Caloplaca marina). Umbes 15 liigil on Eestis teada ainult üks leiukoht.[3] Täpsemaid leiukohtade andmeid Eestis esinevate kuldsamblike kohta saab vaadata Eesti samblike e-infosüsteemist (Eseis).
Eesti kaheksa sagedasemat kuldsamblikku[3]
Eesti loopealsetel on kuldsamblikud üks esindatumaid perekondi.[4]
Eestist on leitud järgmised 43 kuldsambliku liiki.[5]
Kuldsamblikud on levinud kogu maailmas, Antarktikast[6] Arktikani[7]. Ainuüksi Briti saartelt on teada ligi 30 liiki kuldsamblikke[8]. Uusi liike on kirjeldatud veel näiteks Nepalis[9], Kanaari saartel[10] ja Austraalias[11].
Kõige rohkem on uuritud kuldsamblikke Euroopas[12][13][14][15] ning Põhja- ja Kesk- Ameerikas[16][17][18][19][20][21]. Samuti on tehtud mitmeid uurimusi samblike esinemisest polaaraladel[22][23][24] ja Indias [25][26][27]. Tõenäoliselt on sellest perekonnast veel palju liike kirjeldamata Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas.[1]
Kuldsamblikealaseid artikleid on avaldanud järgmised teadlased:[28]
Eestis on looduskaitse alla võetud 51 samblikuliiki, sealhulgas näsa-kuldsamblik (Caloplaca verruculifera).[29] Näsa-kuldsamblikul on väga kitsas elupaiganõudlus: nimelt kasvab ta ainult merevee pritsmete ulatuses paiknevatel kividel.[30] Lähedastest liikidest on kaitse alla võetud harilik särasamblik (Fulgensia bracteata), mis kuulub kolmandasse kaitsekategooriasse.[31]
Eesti ohustatud liikide punasesse nimestikku on kantud järgmised kuldsamblikud:[32]
2007. aastal avastatas Kerry Knudsen Californiast Santa Rosa saarelt uue kuldsambliku liigi, mille ta kirjeldas aastal 2009 ja nimetas Barack Obama järgi Caloplaca obamae.[33]
Kuldsamblik (Caloplaca, Th. Fr., 1860) on vasksamblikuliste sugukonda kuuluv samblike perekond. Kuldsamblike perekonda kuulub umbes 500, mõne hinnangu järgi ligikaudu 800–1000 liiki. Perekond kuldsamblikud on vasksamblikuliste sugukonna liigirikkaim perekond. Enamik vasksamblikuliste liike on lihheniseerunud ehk samblikke moodustavad.
