الأسماء في صفحات التنقل
Die Gattung Caloplaca umfasst weltweit etwa 500 Arten von Krustenflechten. In Mitteleuropa kommen etwa 100, davon in Deutschland etwa 75, Arten vor.
Viele Arten sind durch einen Mangel an eindeutigen Merkmalen noch ungenügend bekannt und noch nicht sicher bestimmbar.
Die Arten besiedeln Silikatgestein, Kalk (teilweise auch endolithisch) und basenreiche Borken. Aber auch Moose und Pflanzenreste werden besiedelt. Sie sind bis ins Hochgebirge verbreitet.
Kennzeichnend ist der Bau der Sporen. Diese sind polar-2-zellig (außer Caloplaca ochracea bis zu 4-zellig) und rhombisch, ellipsoid bis länglich.
Ein Großteil der auf Gestein vorkommenden Arten verträgt sehr gut Trockenheit.
Im Zuge einer umfangreichen phylogenetischen Untersuchung der Familie Teloschistaceae unter Einbezug von Markern der rRNA erfolgte 2013 eine Aufteilung der umfangreichen und heterogenen Gattung Caloplaca, wonach zahlreiche Arten von Caloplaca nunmehr neuen Gattungen (Bsp. Variospora) zugeschlagen werden, z. B. Variospora flavescens.[1]
Die Gattung Caloplaca umfasst weltweit etwa 500 Arten von Krustenflechten. In Mitteleuropa kommen etwa 100, davon in Deutschland etwa 75, Arten vor.
Viele Arten sind durch einen Mangel an eindeutigen Merkmalen noch ungenügend bekannt und noch nicht sicher bestimmbar.
Die Arten besiedeln Silikatgestein, Kalk (teilweise auch endolithisch) und basenreiche Borken. Aber auch Moose und Pflanzenreste werden besiedelt. Sie sind bis ins Hochgebirge verbreitet.
Kennzeichnend ist der Bau der Sporen. Diese sind polar-2-zellig (außer Caloplaca ochracea bis zu 4-zellig) und rhombisch, ellipsoid bis länglich.
Ein Großteil der auf Gestein vorkommenden Arten verträgt sehr gut Trockenheit.
Im Zuge einer umfangreichen phylogenetischen Untersuchung der Familie Teloschistaceae unter Einbezug von Markern der rRNA erfolgte 2013 eine Aufteilung der umfangreichen und heterogenen Gattung Caloplaca, wonach zahlreiche Arten von Caloplaca nunmehr neuen Gattungen (Bsp. Variospora) zugeschlagen werden, z. B. Variospora flavescens.
Caloplaca is a lichen genus[1] comprising a number of distinct species. Members of the genus are commonly called firedot lichen,[2]: 235 jewel lichen.[2]: 235 gold lichens, "orange lichens",[3][4] but they are not always orange, as in the case of C. albovariegata.[5] The distribution of this lichen genus is worldwide, extending from Antarctica[6] to the high Arctic.[7] It includes a portion of northern North America and the Russian High Arctic. There are about thirty species of Caloplaca in the flora of the British Isles.[8] An example species in this genus is Caloplaca saxicola, a lichen with worldwide distribution including the Antarctic continent, Europe and northern North America including the northern reaches of the Canadian boreal forests.
A new species of Caloplaca, C. obamae, the first species to be named in honor of Barack Obama, was discovered in 2007 on Santa Rosa Island in California and published in March 2009.[9]
Spore from an acus in an apothecium of C. feracissima; photographed through a compound microscope, ×1000
Caloplaca is a lichen genus comprising a number of distinct species. Members of the genus are commonly called firedot lichen,: 235 jewel lichen.: 235 gold lichens, "orange lichens", but they are not always orange, as in the case of C. albovariegata. The distribution of this lichen genus is worldwide, extending from Antarctica to the high Arctic. It includes a portion of northern North America and the Russian High Arctic. There are about thirty species of Caloplaca in the flora of the British Isles. An example species in this genus is Caloplaca saxicola, a lichen with worldwide distribution including the Antarctic continent, Europe and northern North America including the northern reaches of the Canadian boreal forests.
A new species of Caloplaca, C. obamae, the first species to be named in honor of Barack Obama, was discovered in 2007 on Santa Rosa Island in California and published in March 2009.
Caloplaca es un género de líquenes,[1] compuesto de un número de distintas especies. La distribución del género es cosmopolita, extendiéndose desde la Antártica[2] al Ártico.[3] Incluye parte de Norte América y la Rusia ártica. Hay unas 30 especies de Caloplaca en la flora de las Islas Británicas.[4]
Una nueva especie de Caloplaca, C. obamae, la primera especie que ha sido nombrada en honor de Barack Obama, fue descubierta en 2007 en Santa Rosa Island en California y publicado en marzo de 2009.[5]
Spore from an acus in an apothecium of C. feracissima; photographed through a compound microscope, ×1000
Caloplaca es un género de líquenes, compuesto de un número de distintas especies. La distribución del género es cosmopolita, extendiéndose desde la Antártica al Ártico. Incluye parte de Norte América y la Rusia ártica. Hay unas 30 especies de Caloplaca en la flora de las Islas Británicas.
Una nueva especie de Caloplaca, C. obamae, la primera especie que ha sido nombrada en honor de Barack Obama, fue descubierta en 2007 en Santa Rosa Island en California y publicado en marzo de 2009.
Kuldsamblik (Caloplaca, Th. Fr., 1860) on vasksamblikuliste sugukonda kuuluv samblike perekond. Kuldsamblike perekonda kuulub umbes 500, mõne hinnangu järgi ligikaudu 800–1000 liiki.[1][2] Perekond kuldsamblikud on vasksamblikuliste sugukonna liigirikkaim perekond.[1] Enamik vasksamblikuliste liike on lihheniseerunud ehk samblikke moodustavad.
Kuldsamblikud kuuluvad koorik- ehk pisisamblike hulka. Nende tallus on koorikjas või poollehtjas. Viljakehadeks on lekanoraalsed apoteetsiumid, mis tähendab, et hümeeniumi ümbritseb fotobiondi rakke sisaldav talluseserv. Sellisel juhul paistab viljakeha pealt vaadates tavaliselt kettana, mida ümbritseb teist värvi rõngas. Apoteetsiumite teine põhitüüp, letsideaalne apoteetsium, näib pealt vaadates ühevärviline, sest puudub talluseserv.
Viljakehad on enamasti kas kollased, oranžid või punased (näiteks kollane ketas ja oranž talluseserv). Eestis sagedasel hallil kuldsamblikul on aga kollane ketas ja hall talluseserv. Samuti on Eestis kolm musta värvi apoteetsiumitega liiki. Need on Caloplaca variabilis, Caloplaca chalyba ja Caloplaca alociza (viimase kahe kohta on Eestist väga vähe leiuandmeid).
Kuldsamblike fotobiont ehk sambliku taimne sümbiont on Trebouxia või sellele lähedane rohevetikas.[3]
Kuldsamblikud sisaldavad parietiini ja teisi antrakinoone. Seetõttu toimub värvusreaktsioon kaaliumhüdroksiidi (KOH) 10–35% vesilahusega, mille tulemusel nii tallusel kui viljakehal olev lahusega töödeldud ala muutub tumepunaseks (K+ tumepunane).[3]
Perekond kuldsamblik kuulub vasksamblikulaadsete seltsi ja vasksamblikuliste sugukonda.
Kuldsamblikele on Eestis esinevatest samblikest fülogeneetiliselt kõige lähedasemad särasamblikud (Fulgensia) ja korpsamblikud (Xanthoria).
Kuldsambliku perekonnas esineb alamperekond Gasparrina, kuhu on koondatud poollehtja tallusega kuldsamblikud.[3]
Kuldsamblikud eelistavad kasvada graniidil ja lubjakivil, samuti puukoorel, harvemini maapinnal või puidul.[3] Kõige tavalisemaid kuldsambliku liike, näiteks halli kuldsamblikku (Caloplaca cerina), tava-kuldsamblikku (Caloplaca flavorubescens) ja Caloplaca holocarpa’t võib kohta igal pool Eestis, aga osa liike on omased eelkõige Lääne-Eestile ja saartele, näiteks kera-kuldsamblik (Caloplaca sinapisperma) ja meri-kuldsamblik (Caloplaca marina). Umbes 15 liigil on Eestis teada ainult üks leiukoht.[3] Täpsemaid leiukohtade andmeid Eestis esinevate kuldsamblike kohta saab vaadata Eesti samblike e-infosüsteemist (Eseis).
Eesti kaheksa sagedasemat kuldsamblikku[3]
Eesti loopealsetel on kuldsamblikud üks esindatumaid perekondi.[4]
Eestist on leitud järgmised 43 kuldsambliku liiki.[5]
Kuldsamblikud on levinud kogu maailmas, Antarktikast[6] Arktikani[7]. Ainuüksi Briti saartelt on teada ligi 30 liiki kuldsamblikke[8]. Uusi liike on kirjeldatud veel näiteks Nepalis[9], Kanaari saartel[10] ja Austraalias[11].
Kõige rohkem on uuritud kuldsamblikke Euroopas[12][13][14][15] ning Põhja- ja Kesk- Ameerikas[16][17][18][19][20][21]. Samuti on tehtud mitmeid uurimusi samblike esinemisest polaaraladel[22][23][24] ja Indias [25][26][27]. Tõenäoliselt on sellest perekonnast veel palju liike kirjeldamata Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas.[1]
Kuldsamblikealaseid artikleid on avaldanud järgmised teadlased:[28]
Eestis on looduskaitse alla võetud 51 samblikuliiki, sealhulgas näsa-kuldsamblik (Caloplaca verruculifera).[29] Näsa-kuldsamblikul on väga kitsas elupaiganõudlus: nimelt kasvab ta ainult merevee pritsmete ulatuses paiknevatel kividel.[30] Lähedastest liikidest on kaitse alla võetud harilik särasamblik (Fulgensia bracteata), mis kuulub kolmandasse kaitsekategooriasse.[31]
Eesti ohustatud liikide punasesse nimestikku on kantud järgmised kuldsamblikud:[32]
2007. aastal avastatas Kerry Knudsen Californiast Santa Rosa saarelt uue kuldsambliku liigi, mille ta kirjeldas aastal 2009 ja nimetas Barack Obama järgi Caloplaca obamae.[33]
Kuldsamblik (Caloplaca, Th. Fr., 1860) on vasksamblikuliste sugukonda kuuluv samblike perekond. Kuldsamblike perekonda kuulub umbes 500, mõne hinnangu järgi ligikaudu 800–1000 liiki. Perekond kuldsamblikud on vasksamblikuliste sugukonna liigirikkaim perekond. Enamik vasksamblikuliste liike on lihheniseerunud ehk samblikke moodustavad.
Kultajäkälät (Caloplaca) on jäkäläsuku. Useilla sen lajeilla on värikäs kotelomalja. Monien lajien sekovarsi on keltainen tai oranssi, ja ne ovat yleisiä kalkkipitoisilla tai rannikon kivillä. Rupimainen tai suomumainen sekovarsi erottaa suvun jäkälät keltajäkälistä ja Teloschistes-jäkälistä, joiden itiöt ovat samanlaisia.[2]
Kultajäkälät (Caloplaca) on jäkäläsuku. Useilla sen lajeilla on värikäs kotelomalja. Monien lajien sekovarsi on keltainen tai oranssi, ja ne ovat yleisiä kalkkipitoisilla tai rannikon kivillä. Rupimainen tai suomumainen sekovarsi erottaa suvun jäkälät keltajäkälistä ja Teloschistes-jäkälistä, joiden itiöt ovat samanlaisia.
Caloplaca (du grec calos, « beau » et placa, « plaque ») est un genre de champignons lichénisés incrustants formant des plaques plus ou moins circulaires. Ces lichens saxicoles ou corticoles, très adhérents au substrat, sont généralement de couleur orange ou jaune.
Selon NCBI (18 sept. 2013)[1] :
Selon ITIS (18 sept. 2013)[2] :
Selon Catalogue of Life (18 sept. 2013)[3] :
Caloplaca (du grec calos, « beau » et placa, « plaque ») est un genre de champignons lichénisés incrustants formant des plaques plus ou moins circulaires. Ces lichens saxicoles ou corticoles, très adhérents au substrat, sont généralement de couleur orange ou jaune.
Merlur (fræðiheiti: Caloplaca) er ættkvísl fléttna af glæðuætt (Teloschistaceae). Merlur hafa hrúðurkennt þal og oft innihalda þær litarefnið parietín sen gefur gulan lit.[1] Flokkun merlna hefur verið nokkuð á reiki vegna niðurstaðna úr raðgreiningu DNA-kjarnsýra.[1]
Ein tegund merlna er á válista á Íslandi. Það er birkimerla (C. borealis) sem er flokkuð sem tegund í yfirvofandi hættu (VU).[2]
Um 510 tegundum merlna hefur verið lýst.[3] Á Íslandi voru 36 tegundir merlna skráðar árið 2009[4] en líklega tilheyra margar þeirra ekki lengur ættkvísl merlna. Þær tegundir sem skráðar voru á Íslandi árið 2009 eru:
Merlur (fræðiheiti: Caloplaca) er ættkvísl fléttna af glæðuætt (Teloschistaceae). Merlur hafa hrúðurkennt þal og oft innihalda þær litarefnið parietín sen gefur gulan lit. Flokkun merlna hefur verið nokkuð á reiki vegna niðurstaðna úr raðgreiningu DNA-kjarnsýra.
Ein tegund merlna er á válista á Íslandi. Það er birkimerla (C. borealis) sem er flokkuð sem tegund í yfirvofandi hættu (VU).
Caloplaca Th. Fr. (jaskrawiec) – rodzaj grzybów z rodziny złotorostowatych (Teloschistaceae)[1]. Ze względu na symbiozę z glonami zaliczany jest do grupy porostów[2].
Pozycja w klasyfikacji według Index Fungorum: Teloschistaceae, Teloschistales, Lecanoromycetidae, Lecanoromycetes, Pezizomycotina, Ascomycota, Fungi[1].
Nazwa polska według Krytycznej listy porostów i grzybów naporostowych Polski[2]. Synonimy nazwy naukowej: Aglaopisma De Not. ex Bagl., Amphiloma Körb., Apatoplaca Poelt & Hafellner, Blastenia A. Massal., Callopisma De Not., Callopisma sect. Triophthalmidium Müll. Arg., Caloplacomyces E.A. Thomas, Candelariopsis (Sambo) Szatala, Chrysomma Acloque, Follmannia C.W. Dodge, Gasparrinia Tornab., Huea C.W. Dodge & G.E. Baker, Kuettlingeria Trevis., Lecanora subgen. Leproplaca Nyl., Leproplaca (Nyl.) Nyl., in Hue, Lethariopsis Zahlbr., Lindauopsis Zahlbr., Meroplacis Clem., Niopsora A. Massal., Niospora Kremp., Patellaria Pers., Placodium (Ach.) DC., Placodium sect. Thamnonoma Tuck., Polycauliona Hue, Pyrenodesmia A. Massal., Thamnonoma (Tuck.) Gyeln., Triophthalmidium (Müll. Arg.) Gyeln., Xanthocarpia A. Massal. & De Not.[3].
Nazwy naukowe na podstawie Index Fungorum[5]. Nazwy polskie według Fałtynowicza[2].
Caloplaca Th. Fr. (jaskrawiec) – rodzaj grzybów z rodziny złotorostowatych (Teloschistaceae). Ze względu na symbiozę z glonami zaliczany jest do grupy porostów.
Кало́плака (лат. Caloplaca) — род лишайников семейства Телосхистовые (Teloschistaceae).
Виды этого рода распространены по всему миру, простираясь от Антарктиды[1] до высоких широт Арктики[2]. Его находили в северных широтах Северной Америки и России. Только на Британских островах встречается около 30 видов.[3]
В 2007 году был открыт новый вид этого рода — Калоплака Обамы (Caloplaca obamae), названный в честь президента США Барака Обамы.[4]
Спора Caloplaca feracissima под микроскопом, x1000
Кало́плака (лат. Caloplaca) — род лишайников семейства Телосхистовые (Teloschistaceae).
Виды этого рода распространены по всему миру, простираясь от Антарктиды до высоких широт Арктики. Его находили в северных широтах Северной Америки и России. Только на Британских островах встречается около 30 видов.
В 2007 году был открыт новый вид этого рода — Калоплака Обамы (Caloplaca obamae), названный в честь президента США Барака Обамы.
橙衣属（学名：Caloplaca）是属于黄枝衣目黄枝衣科的壳状地衣。该地衣属分布于全球，从南极洲[1]延伸到北极地区[2]。该属约有450种，模式种为蜡黄橙衣（C．cerina）。[3]
2009年，美国总统贝拉克·奥巴马的名字被用来命名该属的一新种，称为奥巴马橙衣（英语：Caloplaca obamae）（C. obamae），于2007年在加州圣罗莎岛被发现，并于2009年3月发表[4]。
C. chrysodeta
柠檬橙衣（C. citrina）
C. feracissima
黄红橙衣（C. flavorubescens）
黄绿橙衣（C. flavovirescens）
C. luteoalba
石生橙衣（C. saxicola）
C. sideritis
C. thallincola
C. xanthostigmoidea
.jpg)
.JPG)
