الأسماء في صفحات التنقل
Pinus parviflora (lat. Pinus parviflora) - şamkimilər fəsiləsinin şam ağacı cinsinə aid bitki növü.
Yaponiya nın dağ rayonlarında dəniz səviyyəsindən 2500 m hündürlüyə qədər olan ərazilərdə və Koreya sahilləri ndə Utserye yarımadasında bitir. Hündürlüyü 15–20 m-ə çatan ağacdır. Gövdəsi çox vaxt bünövrədən budaqlanır. Çətiri cavanlıqda ensiz-konusvarı olub, yaşlandıqdan sonra enli-konusvarı, şaxəlidir. Qabığı hamardır, yaşlandıqda nazik qabıqlarla çıxır. Cavan zoğlarında qabıqların qalınlığı təxminən 3 mm-dir, yaşıl və ya yaşılımtıl qonur olub, ağımtıl, qıvrım tükcüklərlə örtülür. Yaşlı zoğları açıq-boz rənglidir, çılpaqdır. Uc tumurcuqların uzunluğu 4–7 mm, eni 2,5–3 mm, yumurtavarı-silindrikdir, qatranlı deyil, qırmızı və ya tünd qonurdur, kənarları açıq saçaqlıdır. İynəyarpaqları dəstələrdə 5 ədəd olmaqla toplanır, 3 hissəlidir, uzunluğu 3-6 sm, eni 0,1-0,15 sm, yumşaqdır, tünd yaşıldır, ucu kütdür, kənarları seyrək dişlidir (1 sm kənarında 12-14 diş), zoğların uclarında yığılır, aşağı əyilir. Qozaların uzunluğu 5-10 sm, qalınlığı 3-4 sm, yumurtavarı və ya qısa silindrik, apofizləri ucunda enli-yumru, qabarıq, içəri qatlanmış, bir az bilinən göbəklidir tək və ya bir neçəsi bir yerdədir, yuxarı istiqamətlənir və ya horizontal olur, qatranlıdır, budaqlarda 6-7 il qalır. Toxumların uzunluğu 10 mm-ə qədər, uzunsov-yumurtavarı, qaramtıl, qısa qanadlıdır. Dekorativdir, -30 0 C şaxtalara dözür. Şamın bu növü 2008-ci ildən Bakı şəhərinin yaşıllaşdırılmasında geniş istifadə olunur. Cırtdan forması “Arnold Arboretum Dwarf” sütunvari çətiri ilə fərqlənir. “Cleary” formasının 10 yaşında hündürlüyü 0,9-1,8 m-ə çatır. Cırtdan piramidal formanın “Tempelhof” mavi-yaşıl iynəyarpaqları vardır. Boz-mavi yumşaq iynəyarpaqları olan “Negishi” forması da vardır. Bu formaların hamısı rütubətli, yaxşı drenajlı torpaqlara üstünlük verir, işıqsevəndir, duzlaşmaya və qaza davamlıdır. Abşeron da yeni salınan parklarda, bağlarda rast gəlinir və mədəni şəraitdə becərilir.
Деревья и кустарники СССР. т.3.1954; Флора Азербайджана. т.5. 1954; Azərbaycanın ağac və kolları. III cild. 1970; Azərbaycanın “Qırmızı” və “Yaşıl Кitabları”na tövsiyə olunan bitki və bitki formasiyaları. 1996; Azərbaycan florasının konspekti. I-III cildlər. 2005; 2006; 2008.
Pinus parviflora (lat. Pinus parviflora) - şamkimilər fəsiləsinin şam ağacı cinsinə aid bitki növü.
Yaponiya nın dağ rayonlarında dəniz səviyyəsindən 2500 m hündürlüyə qədər olan ərazilərdə və Koreya sahilləri ndə Utserye yarımadasında bitir. Hündürlüyü 15–20 m-ə çatan ağacdır. Gövdəsi çox vaxt bünövrədən budaqlanır. Çətiri cavanlıqda ensiz-konusvarı olub, yaşlandıqdan sonra enli-konusvarı, şaxəlidir. Qabığı hamardır, yaşlandıqda nazik qabıqlarla çıxır. Cavan zoğlarında qabıqların qalınlığı təxminən 3 mm-dir, yaşıl və ya yaşılımtıl qonur olub, ağımtıl, qıvrım tükcüklərlə örtülür. Yaşlı zoğları açıq-boz rənglidir, çılpaqdır. Uc tumurcuqların uzunluğu 4–7 mm, eni 2,5–3 mm, yumurtavarı-silindrikdir, qatranlı deyil, qırmızı və ya tünd qonurdur, kənarları açıq saçaqlıdır. İynəyarpaqları dəstələrdə 5 ədəd olmaqla toplanır, 3 hissəlidir, uzunluğu 3-6 sm, eni 0,1-0,15 sm, yumşaqdır, tünd yaşıldır, ucu kütdür, kənarları seyrək dişlidir (1 sm kənarında 12-14 diş), zoğların uclarında yığılır, aşağı əyilir. Qozaların uzunluğu 5-10 sm, qalınlığı 3-4 sm, yumurtavarı və ya qısa silindrik, apofizləri ucunda enli-yumru, qabarıq, içəri qatlanmış, bir az bilinən göbəklidir tək və ya bir neçəsi bir yerdədir, yuxarı istiqamətlənir və ya horizontal olur, qatranlıdır, budaqlarda 6-7 il qalır. Toxumların uzunluğu 10 mm-ə qədər, uzunsov-yumurtavarı, qaramtıl, qısa qanadlıdır. Dekorativdir, -30 0 C şaxtalara dözür. Şamın bu növü 2008-ci ildən Bakı şəhərinin yaşıllaşdırılmasında geniş istifadə olunur. Cırtdan forması “Arnold Arboretum Dwarf” sütunvari çətiri ilə fərqlənir. “Cleary” formasının 10 yaşında hündürlüyü 0,9-1,8 m-ə çatır. Cırtdan piramidal formanın “Tempelhof” mavi-yaşıl iynəyarpaqları vardır. Boz-mavi yumşaq iynəyarpaqları olan “Negishi” forması da vardır. Bu formaların hamısı rütubətli, yaxşı drenajlı torpaqlara üstünlük verir, işıqsevəndir, duzlaşmaya və qaza davamlıdır. Abşeron da yeni salınan parklarda, bağlarda rast gəlinir və mədəni şəraitdə becərilir.
Borovice drobnokvětá (Pinus parviflora) je asijský druh pětijehličné borovice, občas se i v Česku vyskytující v parkových a zahradních výsadbách (vyskytuje se mnoho jejích okrasných kultivarů). Je menšího vzrůstu, s kratšími jehlicemi. V Japonsku je velmi oblíbená jako objekt pro pěstování pověstných bonsají.
• Pinus heterophylla Presl, 1847
• Pinus cembra var. japonica Nelson, 1866
• Pinus pentaphylla Mayr., 1890
• Pinus himekomatsu Miyjabe et Kudo, 1921
Rozlišují se 2 subspecie (poddruhy):
• Pinus parviflora subsp. parviflora – křídlo semen (2 – 9 mm), nefunkční, ulpívající na šupině šišek
• Pinus parviflora subsp. pentaphylla (Mayr.) Businský, 1999 – delší (8 – 19 mm) a funkční křídlo semene, snadno oddělitelné od šupiny šišky, delší a tmavší jehlice (6 – 8 cm)
Menší, 10-15(20)m vysoký strom. Koruna široce kuželovitá, s borkou dlouho hladkou, černošedou, později šupinatou. Větve široce rozložené, letorosty zelenohnědé, krátce chlupaté. Pupeny malé (5 mm), vejčité, zúžené, hnědožluté. Jehlice po 5, na konci větví chvostovitě nahloučené, 3-8 cm dlouhé, s bílými řadami průduchů, tenké a zakřivené. V našich podmínkách pouze 1 – 3 ročníky jehlic na větvích. Brzy plodí, šišky jednotlivě i ve skupinách, vodorovně odstávající a přisedlé, protáhlé, 5-10 x 3-4 cm. Plodní šupiny silné, kožovitě dřevnaté, červenohnědé, se štítky popelavými, kosočtverečnými a dovnitř ohnutým pupkem. Semena vejčitě elipsoidní, s tenkým (zakrnělým – viz taxonomie) křídlem.
V horských polohách v Japonsku (Honšú a Hokkaidó) a v již. Koreji, v Česku sporadicky v okrasných výsadbách, kde jde většinou okrasné kultivary.
Tento druh je velmi variabilní a vyskytuje se v horách (1500 – 2500 m n. m.). Je odolná k mrazu a nenáročná na půdu, vyžaduje však více srážek . Roste velmi pomalu a snáší i částečné zastínění.
Protože je pomalého růstu, má velmi husté dřevo, které se v Japonsku používalo k řezbářství. Její hlavní využití je v okrasných výsadbách jako parková dřevina a jak již bylo zmíněno, používá se pro bonsaje.
Obrázky, zvuky či videa k tématu borovice drobnokvětá ve Wikimedia Commons
Galerie borovice drobnokvětá ve Wikimedia CommonsBorovice drobnokvětá (Pinus parviflora) je asijský druh pětijehličné borovice, občas se i v Česku vyskytující v parkových a zahradních výsadbách (vyskytuje se mnoho jejích okrasných kultivarů). Je menšího vzrůstu, s kratšími jehlicemi. V Japonsku je velmi oblíbená jako objekt pro pěstování pověstných bonsají.
Penselfyr (Pinus parviflora), også skrevet Pensel-Fyr, er et middelstort, stedsegrønt nåletræ med en bred, pyramideformet vækst. Gamle træer kan blive mere uregelmæssige med en fladt udbredt krone. grenene er vandrette eller nedadbøjede med de korte sideskud i tykke bundter på oversiden.
Barken er først grå og glat, så grå med knudeagtige vorter, og til sidst svagt opsprækkende. Knopperne er rustbrune og cylindriske, uden harpikslag, men stribede af nåleagtige skæl. Nålene er samlet i bundter med fem i hvert. De er snoede og ret korte. Ydersiden er blågrøn, mens indersiden er blåhvid.
Hunblomsterne sidder i skudspidserne. De er oprette og lyserøde, senere mere violette og af og til grønne. Første-års koglerne er cylindriske til ægformede med udbulende, grønne skæl. Andetårs koglerne er tøndeformede og først lysebrune, så mere mørkebrune med violet skær. På unge træer stritter de ud til alle sider. På gamle træer er de oprette. Frøene modner ikke ordentligt i Danmark.
Rodnettet består af kraftige, tæt forgrenede rødder, der ligger lige under jordoverfladen. De gængse planter leveres podet på grundstammer af skovfyr. De har derfor dette træs rodnet (se dette).
Højde x bredde og årlig tilvækst: 8 x 6 m (15 x 10 cm/år), vildformen dog væsentligt højere: op til 20 x 16 m!.
Penselfyr gror på de japanske hovedøer Honshu, Shikoku og Kyushu. Desuden findes varieteten P. p. var. Pentaphylla på det nordlige Honshu og på Hokkaido. Overalt vokser den under køligt-tempererede klimaforhold, hvor der er rigelig nedbør (1.000-3.000 mm/år), og hvor jorden er en tør, sur podzol.
På Koma-bjerget (Hokkaido) findes den sammen med bl.a. perlekurv, Alnus hirsuta, ellebladet birk, Gaultheria miqueliana, havehortensia, hjertebladet avnbøg, japansk fyr, japansk lærk, japansk røn, kamtjatkabirk, kinesisk elefantgræs, kæmpepileurt, Leucothoë grayana, mosepost, Quercus mongolica, Rhododendron brachycarpum, sakhalinpil, skærmvintergrøn, stikkelsbærkiwi, stikkende sølvblad, viftebladetløn, vinbrombær, vårpoppel og østsibirisk el[1].
Penselfyr (Pinus parviflora), også skrevet Pensel-Fyr, er et middelstort, stedsegrønt nåletræ med en bred, pyramideformet vækst. Gamle træer kan blive mere uregelmæssige med en fladt udbredt krone. grenene er vandrette eller nedadbøjede med de korte sideskud i tykke bundter på oversiden.
Die Mädchen-Kiefer (Pinus parviflora), auch als Japanische Fünfnadelige Kiefer (Pinus pentaphylla) bekannt, ist eine fünfnadelige Pflanzenart aus der Gattung der Kiefern (Pinus), in der Familie der Kieferngewächse (Pinaceae). Sie wurde 1846 in Europa eingeführt.[1]
Sie wächst in ihrer Heimat als 15 bis 25 m hoher Baum und hat eine ausladende, dichte, konische Baumkrone. Bei alten Bäumen flacht sich die Krone oben ab und wächst unregelmäßig. Außerhalb ihrer Heimat wird die Mädchen-Kiefer meist nur 6 bis 8 m hoch. Die glatte Rinde der Jungbäume ist glänzend grau bis graubraun gefärbt. Die ältere Rinde verfärbt sich zu einem matten Grau, weist die für Kiefern typischen Längsrisse auf und löst sich schuppenförmig ab. Die jungen Zweige sind graugrün bis gelbbraun und feinflaumig oder unbehaart. Die Nadeln sind je nach Sorte blaugrün bis blaugrau, haben eine Länge von 5 bis 6 cm und stehen in Büscheln von fünf Stück.
Die Mädchen-Kiefer ist einhäusig getrenntgeschlechtig (monözisch), es kommen somit männliche und weibliche Zapfen auf einem Individuum vor. Die Pollen werden am Grund junger Langtriebe gebildet, anstelle von beblätterten Kurztrieben in den Achseln von Schuppenblättern.
Die männlichen Zapfen sind rosafarben, zirka 7 mm lang und längs der im selben Frühjahr ausgetriebenen jungen Zweige angeordnet. Sie bestäuben durch Windbestäubung andere Bäume.
Die an den Triebspitzen der jungen Zweige angeordneten 2 bis 3 cm langen, weiblichen Zapfen sind vor der Fremdbestäubung rot und quirlförmig angeordnet. Nach der Bestäubung dauert die Ausreifung zwei Jahre und dann werden die Samen freigegeben. Die befruchteten, eiförmigen Zapfen sind 4 bis 7 cm lang, zuerst grünbraun und dann braun und haben breite, abgerundete Schuppen. Die Samen sind 8 bis 11 mm lang, mit einem 2 bis 10 mm langen Flügel.[2][1]
Die Chromosomenzahl beträgt 2n = 24.[3]
Die Mädchen-Kiefer ist in Japan heimisch – dort goyō matsu (jap. 五葉松, „fünfblättrige Kiefer“) bzw. hime komatsu (姫小松, „Kleine Prinzessin-Kiefer“) genannt –, vor allem auf den Inseln Honshū, Shikoku und Kyushu in Höhen von 1300 bis 1800 m. Dort gibt es die Unterart Pinus parviflora subsp. pentaphylla im nördlichen Honshū und in Hokkaido. Sie wächst in der gemäßigten Zone, in regenreichen Gebieten (1000–3000 mm/Jahr), auf feuchten Böden und auf trockeneren, bis hin zu Podsol.
Auf Hokkaido findet man sie zusammen mit Färber-Erle, Kaiser-Birke, der Scheinbeere Gaultheria miqueliana, Herzblättriger Hainbuche, Zwerg-Kiefer (Pinus pumila), Japanische Lärche (Larix kaempferi), Japan-Eberesche (Sorbus commixta), Ermans Birke (Betula ermanii), Chinaschilf (Miscanthus sinensis), Sachalin-Staudenknöterich (Fallopia sachalinensis), dem Heidekrautgewächs Leucothoë grayana, Porst, Mongolische Eiche (Quercus mongolica), Rhododendron brachycarpum, Sachalin-Weide (Salix reinii), Dolden-Winterlieb, Actinidia arguta, Dornige Ölweide (Elaeagnus pungens), Shirasawas Fächer-Ahorn (Acer shirasawanum), Japanische Weinbeere (Rubus phoenicolasius), Japanische Pappel (Populus maximowiczii) und Siebolds Pappel (Populus sieboldii).[4]
Es gibt zwei Unterarten:
Pinus parviflora wurde als eigenständige Art von Siebold & Zuccarini 1842 in ihrem Werk "Flora Japonica" Band 2, Seite 27 erstbeschrieben.[5] Synonyme für Pinus parviflora sind Pinus cembra var. japonica J.Nelson und Strobus parviflora (Siebold & Zucc.) Moldenke.
Die Mädchen-Kiefer ist ein beliebter Baum für Bonsai[6] und ist auch als Gartenbaum außerhalb Japans beliebt. Bekannte Gartensorten sind:
Die Mädchen-Kiefer (Pinus parviflora), auch als Japanische Fünfnadelige Kiefer (Pinus pentaphylla) bekannt, ist eine fünfnadelige Pflanzenart aus der Gattung der Kiefern (Pinus), in der Familie der Kieferngewächse (Pinaceae). Sie wurde 1846 in Europa eingeführt.
Pinus parviflora, also known as five-needle pine,[2] Ulleungdo white pine,[3] or Japanese white pine,[2] is a pine in the white pine group, Pinus subgenus Strobus, native to Korea and Japan.
It is a coniferous evergreen tree, growing to 15–25 m in height and is usually as broad as it is tall, forming a wide, dense, conical crown. The leaves are needle-like, in bundles of five, with a length of 5–6 cm. The cones are 4–7 cm long, with broad, rounded scales; the seeds are 8–11 mm long, with a vestigial 2–10 mm wing.
The Latin specific epithet parviflora means "with small flowers".[4]
This is a popular tree for bonsai, and is also grown as an ornamental tree in parks and gardens. The cultivars 'Adcock's Dwarf' and ‘Bonnie Bergman’[5] have gained the Royal Horticultural Society's Award of Garden Merit.[6][7]
Pinus parviflora, also known as five-needle pine, Ulleungdo white pine, or Japanese white pine, is a pine in the white pine group, Pinus subgenus Strobus, native to Korea and Japan.
It is a coniferous evergreen tree, growing to 15–25 m in height and is usually as broad as it is tall, forming a wide, dense, conical crown. The leaves are needle-like, in bundles of five, with a length of 5–6 cm. The cones are 4–7 cm long, with broad, rounded scales; the seeds are 8–11 mm long, with a vestigial 2–10 mm wing.
The Latin specific epithet parviflora means "with small flowers".
This is a popular tree for bonsai, and is also grown as an ornamental tree in parks and gardens. The cultivars 'Adcock's Dwarf' and ‘Bonnie Bergman’ have gained the Royal Horticultural Society's Award of Garden Merit.
Pinus parviflora, el pino blanco japonés,[2] es una especie arbórea de la familia de las pináceas. Es un pino en el grupo de los pinos blancos, Pinus, subgénero Strobus, originario de Japón. También se le conoce como Pinus pentaphylla, esto es, ‘pino de las cinco agujas’.
Crece hasta 15-25 m (metros) de alto y generalmente es tan ancho como es alto, formando una corona cónica, densa y ancha. Las hojas son aciculares, en racimos de cinco, con una longitud de 5-6 cm (centímetros). Los estróbilos tienen 4-7 cm de largo, con escamas redondeadas y anchas; las semillas tienen 8-11 mm (milímetros) de largo, con un ala vestigial de 2-10 mm.
Este es un árbol popular para los bonsái, y es también un árbol hortícola popular en otros países.
Pinus parviflora fue descrita por Siebold & Zucc. y publicado en Flora Japonica 2: 27, pl. 115. 1842.[3]
Pinus: nombre genérico dado en latín al pino.[4]
parviflora: epíteto latino que significa ‘con flores pequeñas’.[5]
Pinus parviflora, el pino blanco japonés, es una especie arbórea de la familia de las pináceas. Es un pino en el grupo de los pinos blancos, Pinus, subgénero Strobus, originario de Japón. También se le conoce como Pinus pentaphylla, esto es, ‘pino de las cinco agujas’.
Jaapani mänd (Pinus parviflora) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide alamperekonda Strobus.
Jaapani männil eristatakse kahte teisendit, millest üks kasvab Honshūl, Kyūshūl ja Shikokul 200–1800 m kõrgusel üle merepinna ja teine Hokkaidōl 60–800 m kõrgusel ning Honshūl 300–2500 m kõrgusel üle merepinna.
Mänd leiab palju kasutust haljastuses ja bonsaina.
Jaapani mänd kasvab kuni 25 m kõrgeks, tüve läbimõõt on kuni 1,0 m. Tüvi on massiivne ja tavaliselt sirge, kuid võib hargneda ka kaheks-kolmeks haruks. Võra on lameda ja ebakorrapärase kujuga.[3]
Korp on noores eas sile ja hall, vananedes tuhmhall, rõmeline ja kestendav. Pungad on punakaspruunid, 5–15 mm pikad. Võrsed on hallikasrohelised kuni kollakaspruunid ja siledad. Okkad on viiekaupa kimbus, 3–6 cm pikad, kõverdunud, terava tipuga, kolmnurkse ristlõikega, tumerohelised ja kahe marginaalse vaigukäiguga.[3]
Isasõisikud on silinderja kujuga, punakaspruunid ja 5–6 mm pikad. Käbid on alamperekonda Strobus kuuluvate mändide seas ühed väiksemad, 6–8 cm pikad ja 3–3,5 cm läbimõõduga, munajad või ellipsoidsed ning vaiguste kattesoomustega. Seemned on mustjad ja 8–10 mm pikad.[3] Põhiteisendi seemnetel on lühikesed, 2–9 mm pikkused tiivakesed, teisendil pentaphylla aga pikemad, 8–19 mm pikkused tiivakesed.[4]
Jaapani mänd talub külmakraade kuni −23...–29 °C.[5]
Jaapani männil eristatakse kahte teisendit:
Teisendite peamised erinevused on järgmised:[4]
Erinevus Põhiteisend parviflora Teisend pentaphylla Seemne kogupikkus 11,5–18 mm (10,6–19 mm) (16–) 18–28 mm Seemne kesta % kogupikkusest 50,9–83,5%, keskmine 67,1% 32,7–53,8%, keskmine 43,8% Seemne tiivakese pikkus 2,0–9,1, keskmiselt 4,96 mm 7,7–18,9, keskmiselt 12,15 mmPõhiteisend (Pinus parviflora var. parviflora) kasvab Honshūl, Kyūshūl ja Shikokul 200–1800 m kõrgusel üle merepinna. Teisend Pinus parviflora var. pentaphylla kasvab tavaliselt avatud nõlvadel, Hokkaidōl 60–800 m kõrgusel ning Honshūl 300–2500 m kõrgusel üle merepinna. Eelistatud kasvukohtadeks on täisvalgus ja poolvari. Jaapani mänd talub põuda, kuid ei talu kõrget pinnasevee taset.[3]
Jaapani männi levilas valitseb niiske ja jahe kliima. Jaanuaris langevad minimaalsed temperatuurid Hokkaidōl kasvava asurkonna levilas kuni −16 °C, Honshūl kuni −14,7 °C. Keskmine sademete hulk aastas on 1000–3000 mm.[7]
Pinnastest domineerivad jaapani männi kasvukohtades õhukesed leetmullad, mille lähtekivimiteks on andesiit, basalt, graniit, moondekivimid, liivakivi ja tuff.[7]
Jaapani mänd moodustab harva puhaspuistuid ja kasvab segametsades peamiselt koos järgmiste puuliikidega: korea seedermänd (Pinus koraiensis), jaapani elupuu (Thuja standishii), Sieboldi tsuuga (Tsuga sieboldii) ja kääbus-seedermänd (Pinus pumila). Viimasega hübridiseerub jaapani mänd looduslikult (Pinus x hakkodensis).[7]
Jaapani männi puitu kasutatakse mõnel määral puutöödel ja ehitusmaterjalina. Oluliselt rohkem kasutatakse teda Jaapanis ja Hiinas haljastuses ja bonsaina. Seetõttu on temast aretatud mitu kultivari. Jaapani mändi kasutatakse ka hübriidide saamiseks. Laboritingimustes ristub jaapani mänd rumeelia männiga, pisarmänniga, valge männiga ja läänemänniga.[7]
Jaapani mänd on ühekojaline okaspuu ja paljuneb seemnete abil. Tolmlemine toimub tuule abil alates mai algusest. Seemned valmivad tolmlemisele järgneva aasta oktoobris ja levivad samuti peamiselt tuule abil. Pärast seemnete varisemist jäävad käbid puule tavaliselt mitmeks aastaks. Seemikute arenguks on soodsad varjulised ja niisked kasvukohad.[7]
Jaapani mänd (Pinus parviflora) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide alamperekonda Strobus.
Jaapani männil eristatakse kahte teisendit, millest üks kasvab Honshūl, Kyūshūl ja Shikokul 200–1800 m kõrgusel üle merepinna ja teine Hokkaidōl 60–800 m kõrgusel ning Honshūl 300–2500 m kõrgusel üle merepinna.
Mänd leiab palju kasutust haljastuses ja bonsaina.
Pinus parviflora
Le pin blanc du Japon ou pin à cinq aiguilles (Pinus parviflora) est un arbre appartenant à la famille des Pinacées et au genre Pinus, originaire du Japon. Il appartient au groupe des pins blancs (sous-genre Strobus).
Noms japonais : ゴヨウマツ (五葉松) goyo-matsu, littéralement : "pin à cinq feuilles" et 姫小松 hime-ko-matsu, littéralement : "pin petite-princesse".
Synonymes :
Ce pin pousse dans les îles japonaises à des altitudes allant de 1300 à 1800 m. De croissance lente, il peut atteindre jusqu’à 20-25 m dans ses régions d'origine. Il est souvent aussi large que haut, avec une couronne dense de forme conique. Son feuillage est composé d'aiguilles groupées par cinq, de 5 à 6 cm de long, vert profond à vert bleuté selon les cultivars. Les cônes mesurent de 4 à 7 cm de long et portent des écailles larges et arrondies. Les graines, de 8 à 11 mm de long, sont munies d'une aile vestigiale de 2 à 10 mm.
C'est un pin très élégant, qui répond bien aux tailles pour l’amener à des formes en paliers, d'une très grande longévité. Les aiguilles se réduisent bien au fil des années en culture, ce qui en fait donc une espèce bien adaptée au traitement en bonsaï.
Ses aiguilles bleu-vert sont réunies par faisceaux de cinq, d’où son nom.
Le Pinus pentaphylla a d'abord été décrit comme une espèce mais on s'est ensuite rendu compte qu'il appartenait à une autre espèce déjà décrite, le Pinus parviflora. On en a donc fait une variété de cette espèce.
Pinus parviflora
Le pin blanc du Japon ou pin à cinq aiguilles (Pinus parviflora) est un arbre appartenant à la famille des Pinacées et au genre Pinus, originaire du Japon. Il appartient au groupe des pins blancs (sous-genre Strobus).
Noms japonais : ゴヨウマツ (五葉松) goyo-matsu, littéralement : "pin à cinq feuilles" et 姫小松 hime-ko-matsu, littéralement : "pin petite-princesse".
Synonymes :
Pinus morrisonicola Hayata Pinus parviflora f. glauca Beissn. Pinus pentaphylla Mayr Pinus pentaphylla var. himekomatsu (Miyabe & Kudô) Koidz.Pensilfura (fræðiheiti Pinus parviflora[1][2][1]) er fura ættuð frá Kóreu og Japan.
Þetta er sígrænt tré, að 15–25 m hátt og yfirleitt eins breitt og það er hátt, með breiða, þétta og keilulaga króna. Barrnálarnar eru fimm saman, 5–6 sm. langar. Könglarnir eru 4–7 sm langir, með breiðum, rúnnuðum hreisturskeljum; fræin eru 8–11 mm löng, með 2–10 mm væng.
Þetta er vinsæl tegund í bonsai, og einnig ræktað til skrauts í almenningsgörðum og einkagörðum.
Pinus parviflora könglar
Karlkönglar
Bonsai tré
Pensilfura (fræðiheiti Pinus parviflora) er fura ættuð frá Kóreu og Japan.
Þetta er sígrænt tré, að 15–25 m hátt og yfirleitt eins breitt og það er hátt, með breiða, þétta og keilulaga króna. Barrnálarnar eru fimm saman, 5–6 sm. langar. Könglarnir eru 4–7 sm langir, með breiðum, rúnnuðum hreisturskeljum; fræin eru 8–11 mm löng, með 2–10 mm væng.
Þetta er vinsæl tegund í bonsai, og einnig ræktað til skrauts í almenningsgörðum og einkagörðum.
Il pino bianco del Giappone (Pinus parviflora Siebold & Zucc., 1842) è un albero appartenente alla famiglia delle Pinaceae[2].
Il portamento è arboreo; l'albero può raggiungere i 25 metri di altezza. La forma è a colonna larga.
La corteccia è di colore grigiastro e di aspetto squamoso, solcata da fessure profonde.
Le foglie sono aghiformi, lunghe circa 6 cm, raccolte in gruppi di cinque e portate da rami verdastri. Sono leggermente spiralate e bicolori: la pagina inferiore è verde o blu-verde, quella superiore è blu-bianca.
Gli strobili sono di forma conica, dapprima verdi, poi, una volta maturi, di colore rosso-marrone. Raggiungono una lunghezza di 7 cm circa e presentano squame di consistenza cuoiosa.
I fiori sono portati in grappoli separati sui rami giovani e compaiono in estate; quelli maschili, di colore viola-rosso, diventano gialli al momento dell'apertura, mentre quelli femminili sono rossi.
Il Pinus parviflora è originario del Giappone e cresce prevalentemente nei terreni pietrosi di zone montuose.
Il pino bianco del Giappone (Pinus parviflora Siebold & Zucc., 1842) è un albero appartenente alla famiglia delle Pinaceae.
De Japanse witte den (Pinus parviflora) is een boom uit de dennenfamilie (Pinaceae) die endemisch is in Japan.
De Japanse witte den heeft een lage kroon met breed uitstaande horizontale takken. De schors is paarsachtig en heeft zwarte plekken en zwarte schubben die van de stam af krullen. De naalden zijn blauw-grijs en de kegels hebben weinig schubben.[1]
De Japanse witte den (Pinus parviflora) is een boom uit de dennenfamilie (Pinaceae) die endemisch is in Japan.
Multimedia w Wikimedia Commons Sosna drobnokwiatowa (Pinus parviflora Siebold et Zucc.) – gatunek drzewa iglastego z rodziny sosnowatych (Pinaceae). Sosna drobnokwiatowa występuje w Japonii i Korei Południowej (wyspa Ulleungdo).
Pokrój
Igły, kwiaty męskie, pęd
Szyszki nasienne
Drzewo wolno rosnące i wiecznie zielone. Gatunek jednopienny. Pylenie w maju, nasiona dojrzewają w październiku następnego roku. Szyszki po otworzeniu pozostają na drzewie przez wiele lat. Igły trójkątne w przekroju poprzecznym, z 2 kanałami żywicznymi.
Wymagania glebowe i wilgotnościowe niewielkie, lubi miejsca nasłonecznione. Porasta górzyste tereny, odmiana typowa na wysokościach 200–1800 m n.p.m., odmiana var. pentaphylla 60–800 m na Hokkaido i 300–2500 m na Honsiu. Jest wytrzymała na mróz i rdzę wejmutkowo-porzeczkową.
Nasiona rozsiewane są przez orzechówkę (Nucifraga caryocatactes).
Pozycja gatunku w obrębie rodzaju Pinus[5]:
Wyróżnia się dwie odmiany[4]:
Sosna drobnokwiatowa posiada wiele kultywarów, w tym:
Międzynarodowa organizacja IUCN przyznała temu gatunkowi kategorię zagrożenia LC (least concern), czyli jest gatunkiem najmniejszej troski, spośród gatunków niższego ryzyka[2].
W Japonii uprawiane jako bonsai, w Polsce rzadkie, sadzone w arboretach lub ogrodach botanicznych.
Sosna drobnokwiatowa (Pinus parviflora Siebold et Zucc.) – gatunek drzewa iglastego z rodziny sosnowatych (Pinaceae). Sosna drobnokwiatowa występuje w Japonii i Korei Południowej (wyspa Ulleungdo).
Pinus parviflora é uma espécie de pinheiro originária do Velho Mundo, mais precisamente da região da Ásia.[2]
Pinus parviflora é uma espécie de pinheiro originária do Velho Mundo, mais precisamente da região da Ásia.
Japon beyaz çamı (Bilimsel adı: Pinus parviflora, Japonca: ゴヨウマツ ya da 五葉松 "Goyōmatsu"), Japonca anlamı "beş dikenli çam" olan ve Japonya'da bulunan bir bitki türü.
Japonya'da süs ağacı olarak yetiştirilir ve bonsai olarak da kullanılır.
Bu ağaçlar, Japonya'nın ılıman bölgelerinde yaşar ve bu yerlerde yıllık yağış miktarı 1000–3000 mm olmalıdır. Toprak çeşidi olarak podzol toprağını sever.
Yüksekliği 15 ila 25 metre arasında değişir ve oldukça geniştir. Yaprakları 5 ila 6 cm arasında değişir, beş demet halindedir ve iğne gibidir.
Japon beyaz çamı (Bilimsel adı: Pinus parviflora, Japonca: ゴヨウマツ ya da 五葉松 "Goyōmatsu"), Japonca anlamı "beş dikenli çam" olan ve Japonya'da bulunan bir bitki türü.
Japonya'da süs ağacı olarak yetiştirilir ve bonsai olarak da kullanılır.
Це хвойне вічнозелене дерево, що росте на 15-25 м у висоту і, як правило, утворює високу широку та густу конічну крону. Листя (хвоя) голчаста, зібрана в пучки по п'ять, довжиною 5-6 см. Шишки 4-7 см завдовжки, з широкими округлими лусками; насіння 8-11 мм завдовжки, з рудиментарними крилами довжиною 2-10 мм.
Це популярне дерево для бонсай, а також вирощується як декоративне дерево в парках і садах. Карликовий сорт «Adcock» отримав премію Королівського садівницького товариства[1].
Країни зростання: Японія (Хоккайдо, Хонсю, Кюсю, Сікоку), Південна Корея.
Це незавершена стаття про родину Соснові.Thông trắng Nhật Bản (danh pháp hai phần: Pinus parviflora) là một loài thông trong nhóm thông trắng (phân chi Strobus) của chi Pinus, bản địa của Nhật Bản.
Nó cao tới 15–25 m và thông thường tán lá cũng rộng như là chiều cao, tạo ra một chỏm hình nón rộng và rậm rạp. Các lá kim mọc thành chùm 5 lá, chiều dài 5–6 cm. Các quả nón dài 4–7 cm, có các vảy rộng và tròn; các hạt dài 8–11 mm, với cánh dạng dấu vết dài 2–10 mm.
Đây là loài cây phổ biến cho bonsai cũng như trong làm vườn ở các quốc gia khác.
Thông trắng Nhật Bản (danh pháp hai phần: Pinus parviflora) là một loài thông trong nhóm thông trắng (phân chi Strobus) của chi Pinus, bản địa của Nhật Bản.
Nó cao tới 15–25 m và thông thường tán lá cũng rộng như là chiều cao, tạo ra một chỏm hình nón rộng và rậm rạp. Các lá kim mọc thành chùm 5 lá, chiều dài 5–6 cm. Các quả nón dài 4–7 cm, có các vảy rộng và tròn; các hạt dài 8–11 mm, với cánh dạng dấu vết dài 2–10 mm.
Đây là loài cây phổ biến cho bonsai cũng như trong làm vườn ở các quốc gia khác.
日本五针松（学名：Pinus parviflora）是松科松属的植物。分布在日本等地，目前已由人工引种栽培。
日本五须松（中国树木分类学），五钗松（经济植物手册）
这是一篇與植物相關的小作品。你可以通过编辑或修订扩充其内容。 
保全状況評価[1] LOWER RISK - Least Concern
分類 界 : 植物界 Plantae 門 : 裸子植物門 Pinophyta 亜門 : マツ亜門 Pinophytina 綱 : マツ綱 Pinopsida 亜綱 : マツ亜綱 Pinidae 目 : マツ目 Pinales 科 : マツ科 Pinaceae 属 : マツ属 Pinus 種 : ゴヨウマツ P. parviflora 学名 Pinus parvifloraゴヨウマツ（五葉松、Pinus parviflora）は、マツ科マツ属の樹木である。
原産地においては樹高15-20 m、もっと大きくなることもある。樹冠は円錐型だが、老齢の個体では扁平であり不規則に生長する。原産地以外に植栽されたものは樹高6-8 mにしか成長しない。樹皮は若い個体では滑らかで明るい灰色から灰褐色である。老齢個体ではくすんだ灰色で、一般的にうろこ状に大きく裂ける。針葉は青みを帯びた緑色で長さは5-6 cmで5枚が束生する[2]。
雌雄同株であり、一つの個体に雄蕊だけを持つ雄花、雌蕊だけを持つ雌花の2種類の花をつける。雄花はピンク色で大きさは7-10 mm、花粉は風で運ぶ風媒花である。毬果（松かさ）が熟すのは2年目の終りである。毬果は大きさが4-7 cmの卵型で、はじめは緑色だが熟すと茶色に変わり、鱗片を開く。種子は大きさ1 cmほどで2-10 mm ほどの翼を持つ[2]。
日本原産。基変種ヒメコマツ (P. p var. parviflora) は本州、四国、九州の海抜1300-1800 m(例外的に房総丘陵では120m-350m)の場所に、変種キタゴヨウ P. p var. pentaphylla は本州北部と北海道に分布する。これらの地域は温帯で、年間降水量は1000-3000 mmである。土壌は湿潤でポドゾルである[2]。
北海道においては以下のような植物と混生する。カラマツ (Larix kaempferi)、ナナカマド (Sorbus commixta)、ハイマツ (Pinus pumia)、ダケカンバ (Betula ermanii)、ススキ (Miscanthus sinensis)、オオイタドリ (Polygonum sachalinense)、ツツジ類、ミズナラ (Quercus moncolica)、ミヤマヤナギ (Salix reinii)、ウメガサソウ、サルナシ、ナワシログミ、オオイタヤメイゲツ、エビガライチゴ、ドロノキ、ヤマナラシなど.[3][2]。
他のマツ同様に根において菌類との共生関係を結び、外生菌根を形成する。本種と共生する菌類としてベニハナイグチ (Suillus pictus) が知られている。この菌は本種だけに限らずアカマツ (Pinus densiflora) やクロマツ (P. thunbergii) とも菌根を形成できる[4]。
ゴヨウマツには下記の変種、品種が記載されている[5]。
日本三大五葉松に挙げられる吾妻五葉松（福島市）、那須五葉松（那須地域）、四国五葉松（四国中央市）が園芸産地として盛んである。
本種は盆栽にするのに人気のある樹種であり[6] 、庭木としてもいくつかの種類が開発されている。同じく盆栽に用いられるアカマツやクロマツなどと比べても樹齢が長く、暑さにも寒さにも強いことが特徴である。成長による変化が緩やかな点も特徴として挙げられる。
五葉松の盆栽
Foire du Valais
葉の色が白っぽい品種
若い個体の樹形。ポーランドにて
樹皮
若く緑色の毬果
熟して種子を散布した毬果
この項目は、植物に関連した書きかけの項目です。この項目を加筆・訂正などしてくださる協力者を求めています（プロジェクト:植物／Portal:植物）。 ゴヨウマツ（五葉松、Pinus parviflora）は、マツ科マツ属の樹木である。
섬잣나무는 소나무속의 나무이다. 늘 푸른 바늘잎나무이며 일본과 한국 원산이다. 잣나무에 비해 잎이 짧고 딱딱하다. 키는 5m에 이르고, 형태가 원추형으로 아름다워 정원이나 공원에 많이 심는다.
품종으로 수형이 넓게 퍼지는 Pinus parviflora 'Glauca'와 잎에 노랑 무늬가 있는 Pinus parviflora 'Fukai'가 있다.
섬잣나무의 잎가지와 열매
잎. 짧고 딱딱하다.
줄기
섬잣나무는 소나무속의 나무이다. 늘 푸른 바늘잎나무이며 일본과 한국 원산이다. 잣나무에 비해 잎이 짧고 딱딱하다. 키는 5m에 이르고, 형태가 원추형으로 아름다워 정원이나 공원에 많이 심는다.
품종으로 수형이 넓게 퍼지는 Pinus parviflora 'Glauca'와 잎에 노랑 무늬가 있는 Pinus parviflora 'Fukai'가 있다.
.jpg)
_Miyajima_(3503959587).jpg)
