dcsimg
Image of purging flax, fairy flax
Creatures » » Plants » » Dicotyledons » » Flax Family »

Purging Flax, Fairy Flax

Linum catharticum L.

Associations

provided by BioImages, the virtual fieldguide, UK
Foodplant / pathogen
acervulus of Colletotrichum coelomycetous anamorph of Colletotrichum lini infects and damages seedling of Linum catharticum

Foodplant / parasite
telium of Melampsora lini var. lini parasitises live stem of Linum catharticum
Remarks: season: 5-10

Foodplant / open feeder
nocturnal larva of Rhogogaster chambersi grazes on leaf of Linum catharticum
Other: sole host/prey

license
cc-by-nc-sa-3.0
copyright
BioImages
project
BioImages

Brief Summary

provided by Ecomare
Fairy flax is also known as purging flax. In earlier days, its poisonous seeds was used as a laxative for helping chronic constipation. Fairy flax grows in various kinds of soils: calcium-rich dunes, wet valleys and inland dune grasslands. Despite the large variety of possible habitats, fairy flax has grown rare in the Netherlands. It is only commonly found in the dunes. This tiny flower grows in the same kind of places where other uncommon plants grow, such as glaucous sedge and quaking grass. As long as the area is relatively open, unfertilized, not too shaded and rich in calcium, fairy flax has a chance.
license
cc-by-nc
copyright
Copyright Ecomare
provider
Ecomare
original
visit source
partner site
Ecomare

Brief Summary ( Dutch; Flemish )

provided by Ecomare
Geelhartje komt plaatselijk massaal voor in de duinen. In de rest van Nederland is het zeldzaam. Deze plant groeit in kalkrijke duinen, in natte duinvalleien en in weilanden aan de binnenduinrand. Soms staat geelhartje op de heide, maar vaker in grasland. Het groeit altijd op een open, lichte plek. De plant kan worden gebruikt als laxeermiddel.
license
cc-by-nc
copyright
Copyright Ecomare
provider
Ecomare
original
visit source
partner site
Ecomare

Distribution ( Spanish; Castilian )

provided by IABIN
Chile Central
license
cc-by-nc-sa-3.0
copyright
Universidad de Santiago de Chile
author
Pablo Gutierrez
partner site
IABIN

Linum catharticum ( Asturian )

provided by wikipedia AST

Linum catharticum ye una especie de planta yerbácea perteneciente a la familia Linaceae nativa del centru d'Europa y oeste d'Asia.

 src=
Ilustración

Descripción

Ye una planta caducifolia qu'algama los 5-20 cm d'altor. Les flores son hermafrodites de color blancu y florien en xunetu - agostu y tienen un tamañu de 3-5 mm de diámetru. El frutu ye una cápsula.

Propiedaes

Utilizar pa preparar a partir del Linum catharticum un laxante, qu'en fervinchu causa estomagaes. Por ello, la planta llogró'l so epítetu. Contién la venenosa sustanza amargoso linin, na actualidá yá nun s'utiliza nesta forma como purgativo.

Taxonomía

Linum catharticum describióse por Carlos Linneo y espublizóse en Species Plantarum 1: 281. 1753.[1]

Etimoloxía

Linum: nome xenéricu que deriva de la pallabra griega: "linum" = "llinu" utilizáu por Teofrasto.[2]

catharticum: epítetu llatín que significa "purgativo"[3]

Sinonimia
  • Cathartolinum catharticum (L.) Small
  • Cathartolinum pratense Rchb.
  • Nezera cathartica (L.) Nieuwl.[4]

Nome común

  • Castellanu: canchelagua, canchilagua (3), cantilagua (5), llinu, llinu catárticu (3), llinu purgante.(el númberu ente paréntesis indica les especies que tienen el mesmu nome n'España)[5]

Ver tamién

Referencies

  1. «Linum catharticum». Tropicos.org. Missouri Botanical Garden. Consultáu'l 18 de marzu de 2015.
  2. En Nomes Botánicos
  3. N'Epítetos Botánicos
  4. «Linum catharticum». The Plant List. Consultáu'l 18 de marzu de 2015.
  5. «Linum catharticum». Real Xardín Botánicu: Proyeutu Anthos. Consultáu'l 18 de marzu de 2015.

Bibliografía

  1. Fernald, M. 1950. Manual (ed. 8) i–lxiv, 1–1632. American Book Co., New York.
  2. Gleason, H. A. 1968. The Choripetalous Dicotyledoneae. vol. 2. 655 pp. In H. A. Gleason Ill. Fl. N. O.S.. New York Botanical Garden, New York.
  3. Gleason, H. A. & A.J. Cronquist. 1991. Man. Vasc. Pl. N.Y. O.S. (ed. 2) i–910. New York Botanical Garden, Bronx.
  4. Rogers, C. M. 1984. Linaceae. 12: 1–58. In N. Amer. Fl., ser. 2. New York Botanical Garden, Bronx.
  5. Scoggan, H. J. 1978. Dicotyledoneae (Saururaceae to Violaceae). 3: 547–1115. In Fl. Canada. National Museums of Canada, Ottawa.
  6. Voss, Y. G. 1985. Michigan Flora. Part II Dicots (Saururaceae-Cornaceae). Bull. Cranbrook Inst. Sci. 59. xix + 724.
  7. Zuloaga, F. O., O. Morrone, M. J. Belgrano, C. Marticorena & Y. Marchesi. (eds.) 2008. Catálogu de les plantes vasculares del Conu Sur. Monogr. Syst. Bot. Missouri Bot. Gard. 107(1–3): i–xcvi, 1–3348.

Enllaces esternos

Cymbidium Clarisse Austin 'Best Pink' Flowers 2000px.JPG Esta páxina forma parte del wikiproyeutu Botánica, un esfuerciu collaborativu col fin d'ameyorar y organizar tolos conteníos rellacionaos con esti tema. Visita la páxina d'alderique del proyeutu pa collaborar y facer entrugues o suxerencies.
license
cc-by-sa-3.0
copyright
Wikipedia authors and editors
original
visit source
partner site
wikipedia AST

Linum catharticum: Brief Summary ( Asturian )

provided by wikipedia AST
Linum catharticum

Linum catharticum ye una especie de planta yerbácea perteneciente a la familia Linaceae nativa del centru d'Europa y oeste d'Asia.

 src= Ilustración
license
cc-by-sa-3.0
copyright
Wikipedia authors and editors
original
visit source
partner site
wikipedia AST

İşlədici kətan ( Azerbaijani )

provided by wikipedia AZ

İşlədici kətan (lat. Linum catharticum)[1]zəyərək cinsinə aid bitki növü.[2]

Mənbə

  1. Nurəddin Əliyev. Azərbaycanın dərman bitkiləri və fitoterapiya. Bakı, Elm, 1998.
  2. Elşad Qurbanov. Ali bitkilərin sistematikası, Bakı, 2009.
Inula britannica.jpeg İkiləpəlilər ilə əlaqədar bu məqalə qaralama halındadır. Məqaləni redaktə edərək Vikipediyanı zənginləşdirin.
license
cc-by-sa-3.0
copyright
Vikipediya müəllifləri və redaktorları
original
visit source
partner site
wikipedia AZ

İşlədici kətan: Brief Summary ( Azerbaijani )

provided by wikipedia AZ

İşlədici kətan (lat. Linum catharticum) — zəyərək cinsinə aid bitki növü.

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Vikipediya müəllifləri və redaktorları
original
visit source
partner site
wikipedia AZ

Llin y tylwyth teg ( Welsh )

provided by wikipedia CY

Planhigyn blodeuol lluosflwydd yw Llin y tylwyth teg sy'n enw gwrywaidd. Mae'n perthyn i'r teulu Linaceae. Yr enw gwyddonol (Lladin) yw Linum catharticum a'r enw Saesneg yw Fairy flax.[1] Ceir enwau Cymraeg eraill ar y planhigyn hwn gan gynnwys Llin y Tylwyth Teg, Llin y Mynydd.

Mae'r dail yn syml a'r blodyn yn ddeuryw. Ceir cyfeiriad at had llin yn chwedl Culhwch ac Olwen.

Gweler hefyd

Cyfeiriadau

  1. Gerddi Kew; adalwyd 21 Ionawr 2015
Comin Wikimedia
Mae gan Gomin Wikimedia
gyfryngau sy'n berthnasol i:
license
cc-by-sa-3.0
copyright
Awduron a golygyddion Wikipedia
original
visit source
partner site
wikipedia CY

Llin y tylwyth teg: Brief Summary ( Welsh )

provided by wikipedia CY

Planhigyn blodeuol lluosflwydd yw Llin y tylwyth teg sy'n enw gwrywaidd. Mae'n perthyn i'r teulu Linaceae. Yr enw gwyddonol (Lladin) yw Linum catharticum a'r enw Saesneg yw Fairy flax. Ceir enwau Cymraeg eraill ar y planhigyn hwn gan gynnwys Llin y Tylwyth Teg, Llin y Mynydd.

Mae'r dail yn syml a'r blodyn yn ddeuryw. Ceir cyfeiriad at had llin yn chwedl Culhwch ac Olwen.

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Awduron a golygyddion Wikipedia
original
visit source
partner site
wikipedia CY

Len počistivý ( Czech )

provided by wikipedia CZ

Len počistivý (Linum catharticum), dříve také len luční nebo lneček luční, je jednoletá až dvouletá rostlina s bílými květy z čeledi lnovité (Linaceae).

Popis

Len počistivý je 5-30 cm vysoká rostlina s tenkou přímou, nahoře vidličnatě větvenou lodyhou. Listy jsou dole vstřícné, tvaru vejčitě kopinatého, nahoře často střídavé a užší, v každém případě však celokrajné a přisedlé a s jednou žilkou.

Květy jsou bílé barvy (na bázi se žlutým nehtem), poměrně drobné ale dlouze stopkaté. Před rozkvětem jsou povislé (nící). Tvoří řídký větvený vidlan. Plodem je tobolka.

Použití

Dříve se len počistivý používal jako léčivka (projímadlo a anthelmintikum). Z jejích účinků také pochází latinské druhové jméno, stejně jako to české („počistivý“). Semena jsou mírně jedovatá, rostlina totiž obsahuje jedovatou hořčinu linin.

Literatura

  • Munker, B. (1998): Plané rostliny střední Evropy, Ikar, průvodce přírodou
  • Aichele, D. et Golteová-Bechtleová, M. (1998): Co tu kvete?, Ikar, průvodce přírodou
  • Botanika wendys


Externí odkazy

Pahýl
Tento článek je příliš stručný nebo postrádá důležité informace.
Pomozte Wikipedii tím, že jej vhodně rozšíříte. Nevkládejte však bez oprávnění cizí texty.
license
cc-by-sa-3.0
copyright
Wikipedia autoři a editory
original
visit source
partner site
wikipedia CZ

Len počistivý: Brief Summary ( Czech )

provided by wikipedia CZ

Len počistivý (Linum catharticum), dříve také len luční nebo lneček luční, je jednoletá až dvouletá rostlina s bílými květy z čeledi lnovité (Linaceae).

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Wikipedia autoři a editory
original
visit source
partner site
wikipedia CZ

Vild hør ( Danish )

provided by wikipedia DA

Vild Hør (Linum catharticum) er en ret spæd, 5-25 cm høj urt, der vokser på enge og vejkanter. Frøene kan anvendes som et let afføringsmiddel.

Beskrivelse

Vild Hør er en ret spæd, énårig plante med en opret vækst. De glatte stængler er kun ganske lidt forgrenede fra grunden, men ender i en rigt gaffelgrenet, åben kvast. De nederste blade sidder modsat, mens de øverste er mere eller mindre spredtstillede.

Bladene er lancetformede med hel rand, og oversiden er lyst grågrøn, mens undersiden er en smule mere bleg. Begge sider er helt hårløse. Blomstringen sker i juni-august, hvor man ser de hvide blomster med gult svælg sidde enligt ved spidsen af alle skudforgreninger. Frugten er en 5-rummet kapsel med få frø.


Rodnettet er meget fint trævlet, men når alligevel både dybt ned og vidt omkring.

Højde x bredde og årlig tilvækst: 0,25 x 0,10 m (25 x 10 cm/år).

Voksested

Planten er udbredt i Nordafrika og over det meste af Europa (fra Irland til Grækenland) og derfra videre gennem Kaukasus til Iran. Arten holder til på fugtige, tørveholdige enge, halvtørre græsgange, i siv- og kogleaksbevoksninger, lavmoser m.m. Den ynder vinterfugtige, sommertørre voksesteder og er i øvrigt almindeligt forekommende i Danmark.

Anvendelse i medicinen

Frøene kan anvendes som et let afføringsmiddel, hvilket det videnskabelige artsepitet sigter til (græsk karthartikós – rensende). Planten indeholder garvestoffer og det giftige bitterstof linin.




Kilder

  • Signe Frederiksen et al., Dansk flora, 2. udgave, Gyldendal 2012. ISBN 8702112191.

Eksterne henvisninger

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Wikipedia-forfattere og redaktører
original
visit source
partner site
wikipedia DA

Vild hør: Brief Summary ( Danish )

provided by wikipedia DA

Vild Hør (Linum catharticum) er en ret spæd, 5-25 cm høj urt, der vokser på enge og vejkanter. Frøene kan anvendes som et let afføringsmiddel.

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Wikipedia-forfattere og redaktører
original
visit source
partner site
wikipedia DA

Purgier-Lein ( German )

provided by wikipedia DE

Der Purgier-Lein (Linum catharticum), auch Wiesen-Lein, ist eine Art aus der Gattung Lein (Linum).

Beschreibung

Der Purgier-Lein ist eine einjährige Pflanze, die sommer- oder winterannuell wachsen kann, und dann eine dünne, spindelförmige Wurzel hat. Seltener wächst er zweijährig bis ausdauernd und bildet dann einen schwach verholzten Wurzelstock. Er erreicht eine Wuchshöhe von 5 bis 20 (bis 30) Zentimetern. Die Stängel sind aufrecht bis aufsteigend, dünn und kahl. Sie sind am Grund verzweigt oder einfach. Im Blütenstandsbereich ist der Stängel meist gabelästig.

Die Blätter sind – unüblich bei der Gattung Lein – gegenständig. In den oberen Stängelbereichen werden die Blätter teilweise wechselständig. Die Blätter sind kahl, am Grund ohne Drüsen. Die unteren Blätter haben eine elliptische bis verkehrt-eiförmige Form und sind ein- bis zweimal so lang wie breit. Die mittleren und oberen Blätter sind lanzettlich und bis 1 Zentimeter lang, dabei zwei- bis sechsmal so lang wie breit.

Die Blütenstände sind Dichasien. Die Blüten haben einen Durchmesser von 4 bis 5 Millimeter; vor dem Aufblühen sind sie nickend. Die Blütenstiele sind länger als ihre Tragblätter und kahl. Die Blüten sind fünfzählig. die Kelchblätter sind 2 bis 3 Millimeter lang, von schmal elliptischer Gestalt, am Ende zugespitzt, einnervig und am Rand drüsig bewimpert. Die Kronblätter sind (3 bis) 4 bis 5 (bis 6) Millimeter lang. Ihre Farbe ist weiß mit gelbem Grund. Die Staubblätter sind rund 2 Millimeter lang. Der Fruchtknoten trägt fünf eiförmig-kopfige Narben auf rund 0,5 Millimeter langen Griffeln.

Die Fruchtstiele stehen aufrecht. Die Kapsel ist kugelförmig, 2 bis 3 Millimeter lang. Die falschen Scheidewände innen sind behaart. Die Samen sind elliptisch, abgeflacht und 1 bis 1,5 Millimeter lang. Ihre Oberfläche ist glatt und hellbraun.

Die Blüten sind homogame bis schwach proterogyne, geruchlose, Nektar führende, etwas trichterige Scheibenblumen; die Staubbeutel stehen auf gleicher Höhe wie die Narben, anfangs aber relativ weit von diesen entfernt; später nähern sie sich den Narben, so dass eine spontane Selbstbestäubung eintreten kann. Die Bestäubung erfolgt vor allem durch kleinere Zweiflügler. Die Samenausbreitung geschieht epizoochor durch Klebsamen.[1] Die Blütezeit reicht von Juni bis August.

Die Chromosomenzahl beträgt 2n = 16.[2]

 src=
Blütenstand
 src=
Gegenständige Laubblätter
 src=
Kapselfrüchte mit Samen
 src=
Samen

Ökologie

Der Purgier-Lein ist in tieferen Lagen ein Therophyt, im Gebirge wird er aber zweijährig bis ausdauernd.

Die Blüten sind homogame bis schwach proterogyne, geruchlose, Nektar führende, etwas trichterige Scheibenblumen; die Staubbeutel stehen auf gleicher Höhe wie die Narben, anfangs aber relativ weit von diesen entfernt; später nähern sie sich den Narben, so dass eine spontane Selbstbestäubung eintreten kann. Die Bestäubung erfolgt vor allem durch kleinere Zweiflügler. Die Samenausbreitung geschieht epizoochor durch Klebsamen.[1]

Verbreitung

Der Purgier-Lein kommt in der meridionalen und borealen Zone der ozeanisch getönten Bereiche Eurasiens vor:[3] Das Verbreitungsgebiet reicht im Norden bis zu den Britischen Inseln, Island und Skandinavien, im Süden bis zu den Gebirgen Marokkos,[4] Spaniens, Italiens, der Balkanhalbinsel, Anatoliens, des Kaukasus und dem Elburs-Gebirge im Iran.[5][6] Im östlichen Kanada und den nordöstlichen Vereinigten Staaten[7] sowie in Neuseeland[8] ist die Art eingebürgert.

In Deutschland kommt er in allen Bundesländern vor. Bundesweit gilt er als nicht gefährdet, in einigen Bundesländern ist er als gefährdet eingestuft.[9] In Österreich ist er in allen Bundesländern vertreten und nicht gefährdet.[10] Gleiches gilt für die Schweiz.[11]

Der Purgier-Lein kommt häufig in Moorwiesen und in Quellfluren vor. Er bevorzugt feuchte, kalkreiche, meist dichte Böden. Er ist ein Tonzeiger und eine Pionierpflanze mit endotropher Mykorrhiza. Er fehlt teilweise in Gebirgen mit Silikatböden.

In den Alpen steigt er in Deutschland bis zu 2310 m Höhe auf, in den Allgäuer Alpen am Südfuß des Widdersteins noch bis 2200 m[12].

Nach Heinz Ellenberg ist er eine Halblichtpflanze, ein Schwachsäure- bis Schwachbasenzeiger und eine Ordnungscharakterart der Feuchtwiesen und Bachuferfluren (Molinietalia).[13] Er kommt aber auch in Gesellschaften der Verbände Caricion davallianae, Mesobromion, Arrhenatherion oder Seslerion vor.[2]

Systematik

Der Purgier-Lein wurde 1753 von Carl von Linné in Species Plantarum erstveröffentlicht.[14] Der taxonomische Wert der als Linum catharticum subsp. suecicum (Murb.) Hayek abgetrennten ausdauernden Formen ist unsicher; es könnte sich auch nur um Standortmodifikationen handeln.[6]

Inhaltsstoffe, Anwendung

Früher bereitete man aus dem Purgier-Lein einen abführenden, in größeren Mengen Brechreiz auslösenden Tee. Daher hat die Pflanze ihren Namen erhalten. Sie enthält den giftigen Bitterstoff Linin und wird deshalb heute in dieser Form nicht mehr als Arzneimittel eingesetzt.

Literatur

  • Siegmund Seybold (Hrsg.): Schmeil-Fitschen interaktiv. CD-ROM, Version 1.1. Quelle & Meyer, Wiebelsheim 2002, ISBN 3-494-01327-6.
  • Erich Oberdorfer: Pflanzensoziologische Exkursionsflora für Deutschland und angrenzende Gebiete. Unter Mitarbeit von Angelika Schwabe und Theo Müller. 8., stark überarbeitete und ergänzte Auflage. Eugen Ulmer, Stuttgart (Hohenheim) 2001, ISBN 3-8001-3131-5.
  • Margot Spohn, Marianne Golte-Bechtle: Was blüht denn da? Die Enzyklopädie: über 1000 Blütenpflanzen Mitteleuropas. Kosmos, Stuttgart 2005, ISBN 3-440-10326-9.

Einzelnachweise

  1. a b Ruprecht Düll, Herfried Kutzelnigg: Taschenlexikon der Pflanzen Deutschlands. Ein botanisch-ökologischer Exkursionsbegleiter zu den wichtigsten Arten. 6., völlig neu bearbeitete Auflage. Quelle & Meyer, Wiebelsheim 2005, ISBN 3-494-01397-7, S. 283.
  2. a b Erich Oberdorfer: Pflanzensoziologische Exkursionsflora für Deutschland und angrenzende Gebiete. Unter Mitarbeit von Angelika Schwabe und Theo Müller. 8., stark überarbeitete und ergänzte Auflage. Eugen Ulmer, Stuttgart (Hohenheim) 2001, ISBN 3-8001-3131-5, S. 630–631.
  3. Werner Rothmaler (Begr.), Rudolf Schubert, Walter Vent (Hrsg.): Exkursionsflora für die Gebiete der DDR und der BRD. Band 4. Kritischer Band. 7. Auflage. Volk und Wissen, Berlin 1988, ISBN 3-06-012526-0, S. 358.
  4. Werner Greuter, Hervé-Maurice Burdet, Gilbert Long (Hrsg.): Med-Checklist. A critical inventory of vascular plants of the circum-mediterranean countries. Vol. 4: Dicotyledones (Lauraceae – Rhamnaceae). Conservatoire et Jardin Botanique, Genève 1989, ISBN 2-8277-0154-5, S. 219. (online).
  5. Gustav Hegi: Illustrierte Flora von Mitteleuropa. Pteridophyta, Spermatophyta. 2. Auflage. Band V. Teil 1: Angiospermae: Dicotyledones 3 (1) (Linaceae – Violaceae). Carl Hanser bzw. Paul Parey, München bzw. Berlin/Hamburg 1966, ISBN 3-489-72021-0, S. 6–8, 670 (unveränderter Nachdruck von 1925 mit Nachtrag).
  6. a b Oskar Sebald, Siegmund Seybold, Georg Philippi (Hrsg.): Die Farn- und Blütenpflanzen Baden-Württembergs. Band 4: Spezieller Teil (Spermatophyta, Unterklasse Rosidae): Haloragaceae bis Apiaceae. Eugen Ulmer, Stuttgart (Hohenheim) 1992, ISBN 3-8001-3315-6, S. 165–166.
  7. USDA: Plants Profile: Linum catharticum
  8. C. J. Webb, W. R. Sykes, P. J. Garnock-Jones: Flora of New Zealand. Volume IV: Naturalised Pteridophytes, Gymnosperms, Dicotyledons. 1988. ISBN 0-477-02529-3. online.
  9. Purgier-Lein. FloraWeb.de
  10. Manfred A. Fischer, Wolfgang Adler, Karl Oswald: Exkursionsflora für Österreich, Liechtenstein und Südtirol. 2., verbesserte und erweiterte Auflage. Land Oberösterreich, Biologiezentrum der Oberösterreichischen Landesmuseen, Linz 2005, ISBN 3-85474-140-5.
  11. D. Moser, A. Gygax, B. Bäumler, N. Wyler, R. Palese: Rote Liste der gefährdeten Arten der Schweiz: Farn- und Blütenpflanzen. Bundesamt für Umwelt, Wald und Landschaft, Bern; Zentrum des Datenverbundnetzes der Schweizer Flora, Chambésy; Conservatoire et Jardin botaniques de la Ville de Genève, Chambésy, 2002, S. 75 (web.archive.org [PDF; 1,2 MB; abgerufen am 22. September 2021] auch in InfoFlora).
  12. Erhard Dörr, Wolfgang Lippert: Flora des Allgäus und seiner Umgebung. Band 2, IHW, Eching 2004, ISBN 3-930167-61-1, S. 176.
  13. Heinz Ellenberg: Vegetation Mitteleuropas mit den Alpen in ökologischer, dynamischer und historischer Sicht (= UTB für Wissenschaft. Große Reihe. Band 8104). 5., stark veränderte und verbesserte Auflage. Eugen Ulmer, Stuttgart (Hohenheim) 1996, ISBN 3-8252-8104-3, S. 1046.
  14. Carl von Linné: Species Plantarum. Band 1, Lars Salvius, Stockholm 1753, S. 281, http://vorlage_digitalisat.test/1%3Dhttp%3A%2F%2Fwww.biodiversitylibrary.org%2Fopenurl%3Fpid%3Dtitle%3A669%26volume%3D1%26issue%3D%26spage%3D281%26date%3D1753~GB%3D~IA%3D~MDZ%3D%0A~SZ%3D~doppelseitig%3D~LT%3D~PUR%3D.

Weblinks

 src=
– Sammlung von Bildern, Videos und Audiodateien
 title=
license
cc-by-sa-3.0
copyright
Autoren und Herausgeber von Wikipedia
original
visit source
partner site
wikipedia DE

Purgier-Lein: Brief Summary ( German )

provided by wikipedia DE

Der Purgier-Lein (Linum catharticum), auch Wiesen-Lein, ist eine Art aus der Gattung Lein (Linum).

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Autoren und Herausgeber von Wikipedia
original
visit source
partner site
wikipedia DE

Linum catharticum ( Scots )

provided by wikipedia emerging languages

Linum catharticum, an aa kent as fairy lint or laverock's lint, is an yerbaceous flouerin plant in the faimily Linaceae, native tae Great Breetain,[2] central Europe and Western Asia. It is an annual plant and blooms in July and August.

References

  1. "The Plant List: A Working List of All Plant Species". Retrieved 4 October 2014.
  2. "Native flora recorded from postal district CO4 (Colchester area north)". The Postcode Plant Database. Natural History Museum. Retrieved 10 January 2013.
license
cc-by-sa-3.0
copyright
Wikipedia authors and editors

Linum catharticum: Brief Summary ( Scots )

provided by wikipedia emerging languages

Linum catharticum, an aa kent as fairy lint or laverock's lint, is an yerbaceous flouerin plant in the faimily Linaceae, native tae Great Breetain, central Europe and Western Asia. It is an annual plant and blooms in July and August.

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Wikipedia authors and editors

Linum catharticum

provided by wikipedia EN

Linum catharticum, also known as purging flax,[2] or fairy flax, is an herbaceous flowering plant in the family Linaceae, native to Great Britain,[3] Iceland,[4] central Europe and Western Asia. It is an annual plant and blooms in July and August.

It is a known host of the pathogenic fungus flax rust (Melampsora lini).[4]

References

  1. ^ "The Plant List: A Working List of All Plant Species". Retrieved 4 October 2014.
  2. ^ "Lardon Chase" (PDF). Natural England. Archived from the original (PDF) on 2 February 2016. Retrieved 2 February 2016.
  3. ^ "Native flora recorded from postal district CO4 (Colchester area north)". The Postcode Plant Database. Natural History Museum. Retrieved 10 January 2013.
  4. ^ a b Helgi Hallgrímsson & Guðríður Gyða Eyjólfsdóttir (2004). Íslenskt sveppatal I - smásveppir [Checklist of Icelandic Fungi I - Microfungi. Fjölrit Náttúrufræðistofnunar. Náttúrufræðistofnun Íslands [Icelandic Institute of Natural History]. ISSN 1027-832X
license
cc-by-sa-3.0
copyright
Wikipedia authors and editors
original
visit source
partner site
wikipedia EN

Linum catharticum: Brief Summary

provided by wikipedia EN

Linum catharticum, also known as purging flax, or fairy flax, is an herbaceous flowering plant in the family Linaceae, native to Great Britain, Iceland, central Europe and Western Asia. It is an annual plant and blooms in July and August.

It is a known host of the pathogenic fungus flax rust (Melampsora lini).

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Wikipedia authors and editors
original
visit source
partner site
wikipedia EN

Linum catharticum ( Spanish; Castilian )

provided by wikipedia ES

El lino catártico (Linum catharticum) es una especie de planta herbácea perteneciente a la familia Linaceae nativa del centro de Europa y oeste de Asia.

 src=
Ilustración

Descripción

Es una planta caducifolia que alcanza los 5-20 cm de altura. Las flores son hermafroditas de color blanco y florecen en julio - agosto y tienen un tamaño de 3-5 mm de diámetro. El fruto es una cápsula.

Propiedades

Se utiliza para preparar a partir del Linum catharticum un laxante, que en infusión causa náuseas. Por ello, la planta obtuvo su epíteto. Contiene la venenosa sustancia amarga linin, en la actualidad ya no se utiliza en esta forma como purgativo.

Taxonomía

Linum catharticum fue descrita por Carlos Linneo y publicado en Species Plantarum 1: 281. 1753.[1]

Etimología

Linum: nombre genérico que deriva de la palabra griega: "linum" = "lino" utilizado por Teofrasto.[2]

catharticum: epíteto latíno que significa "purgativo"[3]

Sinonimia
  • Cathartolinum catharticum (L.) Small
  • Cathartolinum pratense Rchb.
  • Nezera cathartica (L.) Nieuwl.[4]

Nombres comunes

  • Castellano: canchelagua, canchilagua (3), cantilagua (5), lino, lino catártico (3), lino purgante.(el número entre paréntesis indica las especies que tienen el mismo nombre en España)[5]

Referencias

  1. «Linum catharticum». Tropicos.org. Missouri Botanical Garden. Consultado el 18 de marzo de 2015.
  2. En Nombres Botánicos
  3. En Epítetos Botánicos
  4. «Linum catharticum». The Plant List. Consultado el 18 de marzo de 2015.
  5. «Linum catharticum». Real Jardín Botánico: Proyecto Anthos. Consultado el 18 de marzo de 2015.

 title=
license
cc-by-sa-3.0
copyright
Autores y editores de Wikipedia
original
visit source
partner site
wikipedia ES

Linum catharticum: Brief Summary ( Spanish; Castilian )

provided by wikipedia ES

El lino catártico (Linum catharticum) es una especie de planta herbácea perteneciente a la familia Linaceae nativa del centro de Europa y oeste de Asia.

 src= Ilustración
license
cc-by-sa-3.0
copyright
Autores y editores de Wikipedia
original
visit source
partner site
wikipedia ES

Aaslina ( Estonian )

provided by wikipedia ET
 src=
Aaslinaõis

Aaslina (Linum catharticum) on linaliste sugukonna lina perekonda kuuluv ühe- või kaheaastane rohttaim.

Esimesena kirjeldas aaslina teaduslikult Linnaeus 1753.

Aaslina kasvab lähistroopikas ja parasvöötmes Euroopas, Marokos, Türgis, Iraanis ja Taga-Kaukaasias. Ta on sisse viidud Kanada idaossa, USA kirdeossa ja Uus-Meremaale. Eestis leidub teda kõikjal, eriti Lääne-Eestis.

Ta kasvab niitudel ja kadastikes. Tema kasvukohad langevad Eestis enam-vähem kokku sinihelmika ja aruheina omadega. Teda kohtab ka rabades ja allikasoodes. Ta eelistab niisket lubjarikast tihedat pinnast. Ränirikaste muldadega mägedes võib aaslina puududa.

Aaslina võib mõnel pool olla domineeriv liik. Ta võib olla ja pioneerliik.

Kirjeldus

Aaslina on kuni 20, heades tingimustes 30 cm kõrge. Vars on tõusev ja väga peenike, karvadeta ja ülaosas hargnev. Ka juur on sirge ja peenike, esimesel eluaastal pehme, edaspidi nõrgalt puitunud.

Lehed on väikesed, kuni 2 cm pikad ja 0,5 cm laiad, ühesoonelised, paiknevad varrel vastakuti, ühe soonega, paljad ja terve servaga, ainult varre lähedal on lehe servas ripsmed. Vastak leheseis ei ole sellele perekonnale omane. Alumised lehed on elliptilised või äraspidimunajad, nende pikkus ületab laiuse kuni 2 korda. Keskmised ja ülemised lehed on süstjad, kuni 1 cm laiad ja 2–6 cm pikad.

Aaslina on kultuurtaime siniõielise lina sugulane, kuid aaslina õied on valged, väikesed, pika õierao otsas hõredas õisikus, mõnevõrra allapoole kaldu. Õieraag on pikem kui kandeleht ja paljas. Õie läbimõõt on 4–5 mm. Tupplehed on 2–3 mm pikad, kitsaselliptilised ja terava otsaga. Kroonlehti on 5, nad on 3–6, tavaliselt 4–5 mm pikad. Õie sisemus on kollane. Tolmukad on 2 mm pikad. Sigimikul on 5 munajat emakasuuet ½ mm pikkuste emakakaelte otsas. Aaslina õitseb juuni keskpaigast augustini.

Aaslina on homogaamne, mis tähendab, et tema enese tolmukad võivad viljastada tema enese emaka. Peale selle on ta proterogüünne, mis tähendab, et emakas küpseb tolmukatest varem. Õied on lõhnata, kuid eritavad nektarit. Tolmukapead on samal kõrgusel kui emakasuudmed. Alguses on nad teineteisest kaugel, aga kui aja möödudes pole emakas ikka viljastunud, siis hakkavad tolmukapead emakasuudmetele järjest lähemale nihkuma, kuni lõpuks on võimalik iseviljastumine. Tavaliselt tolmeldavad aaslina putukad.

Vili on kupar. Vili on kerajas, 2–3 mm läbimõõdus ja suunatud ülespoole. Seemned on helepruunid, 1–1½ mm pikad, elliptilised, lamedad ja siledad. Sarnaselt kultuurlinale sisaldavad ka aaslina seemned õli. Seemneid levitavad samuti putukad ja seda nimetatakse epizoohooriaks.

Väikestel kõrgustel merepinnast on aaslina pigem üheaastane taim, aga rasketes kasvutingimustes on ta pigem kaheaastane.

Aaslina on diploidne. Tal on 16 kromosoomi.

Rahvameditsiinis kasutati aaslina lahtistina ja selleks valmistati teed. Näiteks saksa keeles sai ta selle järgi isegi nime: Purgier-Lein. Kuid aaslina sisaldab mürgist kibedat liniini ja sellepärast tänapäeval aaslina enam meditsiinis ei tarvitata.

Välislingid


license
cc-by-sa-3.0
copyright
Vikipeedia autorid ja toimetajad
original
visit source
partner site
wikipedia ET

Aaslina: Brief Summary ( Estonian )

provided by wikipedia ET
 src= Aaslinaõis

Aaslina (Linum catharticum) on linaliste sugukonna lina perekonda kuuluv ühe- või kaheaastane rohttaim.

Esimesena kirjeldas aaslina teaduslikult Linnaeus 1753.

Aaslina kasvab lähistroopikas ja parasvöötmes Euroopas, Marokos, Türgis, Iraanis ja Taga-Kaukaasias. Ta on sisse viidud Kanada idaossa, USA kirdeossa ja Uus-Meremaale. Eestis leidub teda kõikjal, eriti Lääne-Eestis.

Ta kasvab niitudel ja kadastikes. Tema kasvukohad langevad Eestis enam-vähem kokku sinihelmika ja aruheina omadega. Teda kohtab ka rabades ja allikasoodes. Ta eelistab niisket lubjarikast tihedat pinnast. Ränirikaste muldadega mägedes võib aaslina puududa.

Aaslina võib mõnel pool olla domineeriv liik. Ta võib olla ja pioneerliik.

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Vikipeedia autorid ja toimetajad
original
visit source
partner site
wikipedia ET

Ahopellava ( Finnish )

provided by wikipedia FI

Ahopellava (Linum catharticum) on pellavakasveihin kuuluva yksi- tai kaksivuotinen ruoho.[2]

Lajin hennon varrenkorkeus on keskimäärin 5–25 senttimetriä. Ahopellavan nuput ovat nuokkuvia ja niistä avautuvat säteittäiset, viisiterälehtiset valkoiset kukat ovat halkaisijaltaan alle sentin mittaisia. Ahopellava kukkii kesä-elokuussa. Siemenet muodostuvat nelilokeroisiin siemenkotiin, joissa jokaisessa lokerossa on kaksi siementä.[2]

Ahopellava kasvaa lehto- ja merenrantaniityillä sekä kuivilla kedoilla ja kallioilla. Kasvupaikkavaatimuksiltaan laji on kalkinsuosija. Suomessa ahopellava on osassa maata uhanalainen.[2] Ahopellava on yleinen Ahvenanmaalla ja Manner-Suomen lounaisimmassa osassa, muualla Etelä-Suomessa harvinainen.

Lähteet

  1. Linum catharticum L. ITIS. Viitattu 13.10.2010. (englanniksi)
  2. a b c Ahopellava LuontoPortti. Viitattu 13.10.2010.

Aiheesta muualla

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Wikipedian tekijät ja toimittajat
original
visit source
partner site
wikipedia FI

Ahopellava: Brief Summary ( Finnish )

provided by wikipedia FI

Ahopellava (Linum catharticum) on pellavakasveihin kuuluva yksi- tai kaksivuotinen ruoho.

Lajin hennon varrenkorkeus on keskimäärin 5–25 senttimetriä. Ahopellavan nuput ovat nuokkuvia ja niistä avautuvat säteittäiset, viisiterälehtiset valkoiset kukat ovat halkaisijaltaan alle sentin mittaisia. Ahopellava kukkii kesä-elokuussa. Siemenet muodostuvat nelilokeroisiin siemenkotiin, joissa jokaisessa lokerossa on kaksi siementä.

Ahopellava kasvaa lehto- ja merenrantaniityillä sekä kuivilla kedoilla ja kallioilla. Kasvupaikkavaatimuksiltaan laji on kalkinsuosija. Suomessa ahopellava on osassa maata uhanalainen. Ahopellava on yleinen Ahvenanmaalla ja Manner-Suomen lounaisimmassa osassa, muualla Etelä-Suomessa harvinainen.

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Wikipedian tekijät ja toimittajat
original
visit source
partner site
wikipedia FI

Lin purgatif ( French )

provided by wikipedia FR

Linum catharticum

Le Lin purgatif (Linum catharticum) est une espèce de plantes herbacées de la famille des Linaceae.

Description

C'est une petite plante basse (5 à 30 cm), annuelle, aux feuilles opposées. Les pétales des fleurs sont blancs, à base jaune, longs de 4 à 6 mm, environ 2 fois plus longs que les sépales[1].

Caractéristiques

Données d'après : Julve, Ph., 1998 ff. - Baseflor. Index botanique, écologique et chorologique de la flore de France. Version : 23 avril 2004.

Références

  1. Lambinon J. et al., Nouvelle flore de la Belgique, du G.-D. de Luxembourg, du Nord de la France et des régions voisines (Ptéridophytes et Spermatophytes), Meise, Jardin botanique national de Belgique, 6e éd., 2012, 1195 p. (ISBN 978-90-72619-88-4)

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Auteurs et éditeurs de Wikipedia
original
visit source
partner site
wikipedia FR

Lin purgatif: Brief Summary ( French )

provided by wikipedia FR

Linum catharticum

Le Lin purgatif (Linum catharticum) est une espèce de plantes herbacées de la famille des Linaceae.

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Auteurs et éditeurs de Wikipedia
original
visit source
partner site
wikipedia FR

Lus na mban sí ( Irish )

provided by wikipedia GA

Is planda é an lus na mban sí.

 src=
Is síol é an t-alt seo. Cuir leis, chun cuidiú leis an Vicipéid.
Má tá alt níos forbartha le fáil i dteanga eile, is féidir leat aistriúchán Gaeilge a dhéanamh.


license
cc-by-sa-3.0
copyright
Údair agus eagarthóirí Vicipéid
original
visit source
partner site
wikipedia GA

Hórki len ( Upper Sorbian )

provided by wikipedia HSB

Hórki len (Linum catharticum) je rostlina ze swójby lenowych rostlinow (Linaceae).

Wopis

Hórki len je jednolětna rostlina, kotraž docpěwa wysokosć wot 5 hač do 30cm.

Łopjena

Łopjena su přećiwostejne, jejote hač lancetojte, cyłokromne a docpěwaja dołhosć wot 1 cm. Maksimalnje hornje su měnjate.

Kćenja

Kćěje wot junija hač julija. Kćenja docpěwaja dołhosć wot 3 hač 6 cm. Jich pupki su wisace. 4-5 krónowych łopješkow docpěwa dołhosć wot 3 hač 6 mm a je běłe, ale na spódku žołte. 4-5 keluškowych łopješkow je na kromje žałzokosmate, jednonerwne a docpěwa dołhosć wot 2 hač 3 mm.

Stejnišćo

Wón rosće na wapnowych suchich trawnikach, bazojtych bahnowych łukach, pućowych kromach a skłoninach. Ma radšo włóžne, wapnowe, zwjetša huste pódy.

Rozšěrjenje

Rostlina je w Europje rozšěrjena, ale w juhu jenož w horinach.

Wužiwanje

Rostlina wobsahuje linin, z kotrehož su so prjedy čaj přihotowali. Tutón čaj su wotwodźacy wuskutk měł. We wjetšich mnóstwach wón wuskutuje bluwanski powabk.

Nóžki

  1. Pawoł Völkel: Prawopisny słownik hornjoserbskeje rěče. Hornjoserbsko-němski słownik. Ludowe nakładnistwo Domowina, Budyšin 2005, ISBN 3-7420-1920-1, str. 233.
  2. W internetowym słowniku: Flachs
  3. W internetowym słowniku: Lein

Žórła

  • Schauer - Caspari: Pflanzenführer für unterwegs, ISBN 978-3-8354-0354-3, 2. nakład, 2008, strona 64 (němsce)
  • Spohn, Aichele, Golte-Bechtle, Spohn: Was blüht denn da? Kosmos Naturführer (2008), ISBN 978-3-440-11379-0, strona 154 (němsce)
  • Brankačk, Jurij: Wobrazowy słownik hornjoserbskich rostlinskich mjenow na CD ROM. Rěčny centrum WITAJ, wudaće za serbske šule. Budyšin 2005.
  • Kubát, K. (Hlavní editor): Klíč ke květeně České republiky. Academia, Praha (2002)
  • Lajnert, Jan: Rostlinske mjena. Serbske. Němske. Łaćanske. Rjadowane po přirodnym systemje. Volk und Wissen Volkseigener Verlag Berlin (1954)
  • Rězak, Filip: Němsko-serbski wšowědny słownik hornjołužiskeje rěče. Donnerhak, Budyšin (1920)
license
cc-by-sa-3.0
copyright
Wikipedia authors and editors
original
visit source
partner site
wikipedia HSB

Hórki len: Brief Summary ( Upper Sorbian )

provided by wikipedia HSB

Hórki len (Linum catharticum) je rostlina ze swójby lenowych rostlinow (Linaceae).

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Wikipedia authors and editors
original
visit source
partner site
wikipedia HSB

Geelhartje ( Dutch; Flemish )

provided by wikipedia NL

Het geelhartje (Linum catharticum) is een eenjarige of tweejarige plant die behoort tot de vlasfamilie (Linaceae). De soort staat op de Nederlandse Rode lijst van planten als vrij zeldzaam en sterk afgenomen. De plant komt van nature voor in Eurazië.

De plant wordt 5-20 cm hoog en heeft een gaffelvormig vertakte, houtige stengel. De tegenoverstaande 0,6-1 cm lange bladeren zijn smal-ovaal tot lancetvormig. Voor de bloei zijn de bloemen knikkend.

Het geelhartje bloeit van juni tot augustus met 3-5 mm grote, witte bloemen, die een geel hartje hebben. Vandaar de naam geelhartje. Op de 2,5-3 mm lange kelkblaadjes zitten langs de randen knopklierharen. De bloeiwijze is een samengesteld gevorkt bijscherm.

De vrucht is een bolronde doosvrucht.

De plant komt voor op vochtige tot vrij natte grond in duinvalleien, kalkgrasland, heide op leem en op zandplaten.

Gebruik

De zaden kunnen als laxeermiddel gebruikt worden.

Namen in andere talen

De namen in andere talen kunnen vaak eenvoudig worden opgezocht met de interwiki-links.

  • Duits: Purgier-Lein, Wiesen-Lein
  • Engels: Purging flax, Fairy Flax
  • Frans: Lin purgatif

Externe link

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Wikipedia-auteurs en -editors
original
visit source
partner site
wikipedia NL

Geelhartje: Brief Summary ( Dutch; Flemish )

provided by wikipedia NL

Het geelhartje (Linum catharticum) is een eenjarige of tweejarige plant die behoort tot de vlasfamilie (Linaceae). De soort staat op de Nederlandse Rode lijst van planten als vrij zeldzaam en sterk afgenomen. De plant komt van nature voor in Eurazië.

De plant wordt 5-20 cm hoog en heeft een gaffelvormig vertakte, houtige stengel. De tegenoverstaande 0,6-1 cm lange bladeren zijn smal-ovaal tot lancetvormig. Voor de bloei zijn de bloemen knikkend.

Het geelhartje bloeit van juni tot augustus met 3-5 mm grote, witte bloemen, die een geel hartje hebben. Vandaar de naam geelhartje. Op de 2,5-3 mm lange kelkblaadjes zitten langs de randen knopklierharen. De bloeiwijze is een samengesteld gevorkt bijscherm.

De vrucht is een bolronde doosvrucht.

De plant komt voor op vochtige tot vrij natte grond in duinvalleien, kalkgrasland, heide op leem en op zandplaten.

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Wikipedia-auteurs en -editors
original
visit source
partner site
wikipedia NL

Len przeczyszczający ( Polish )

provided by wikipedia POL

Len przeczyszczający (Linum catharticum L.) – gatunek roślin należący do rodziny lnowatych. Występuje w stanie dzikim w prawie całej Europie, w Maroku, w rejonie Kaukazu i Iranu[2], na południu tylko w górach. W Polsce dość pospolity.

Morfologia

Pokrój
Roślina jednoroczna lub czasami dwuletnia 30–100 cm wysokości, naga.
Linum catharticum2 W.jpg
Łodyga
Wzniesiona, cienka, górą widlasto rozgałęziona.
Liście
Ulistnienie nakrzyżległe, jajowatolancetowate. Dolne liście tępe, 1–3 nerwowe, górne słabo zaostrzone, 1-nerwowe.
Kwiaty
Małe (do 5 mm długości), białe z żółtą plamą u nasady, na długich szypułkach zebrane w luźny kwiatostan. W stadium pąka zwisłe. Działki kielicha jajowate z gruczołowatymi włoskami na brzegach, płatki korony deltoidowatowrzecionowate, znamię słupka pałeczkowate. Kwitnie od czerwca do sierpnia.
Owoc
O długości 2–2,5 mm. Szypułki owocu wyprostowane.
 src=
Kwiat

Biologia i ekologia

Roślina trująca
Nasiona są lekko trujące.
Biotop
Łąki, wygony, wrzosowiska, torfowiska. W górach występuje aż po piętro kosodrzewiny. Hemikryptofit.

Zastosowanie

  • Roślina lecznicza: niegdyś używana w lecznictwie jako środek przeczyszczający i przeciw pasożytom wewnętrznym.

Przypisy

  1. Stevens P.F.: Angiosperm Phylogeny Website (ang.). 2001–. [dostęp 2010-05-22].
  2. a b Taxon: Linum catharticum L. (ang.). USDA, ARS, National Genetic Resources Program. Germplasm Resources Information Network - (GRIN). [dostęp 2010-05-22].

Bibliografia

  1. Lucjan Rutkowski: Klucz do oznaczania roślin naczyniowych Polski niżowej. Warszawa: Wyd. Naukowe PWN, 2006. ISBN 83-01-14342-8.
  2. Władysław Szafer, Stanisław Kulczyński: Rośliny polskie. Warszawa: PWN, 1953.
license
cc-by-sa-3.0
copyright
Autorzy i redaktorzy Wikipedii
original
visit source
partner site
wikipedia POL

Len przeczyszczający: Brief Summary ( Polish )

provided by wikipedia POL

Len przeczyszczający (Linum catharticum L.) – gatunek roślin należący do rodziny lnowatych. Występuje w stanie dzikim w prawie całej Europie, w Maroku, w rejonie Kaukazu i Iranu, na południu tylko w górach. W Polsce dość pospolity.

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Autorzy i redaktorzy Wikipedii
original
visit source
partner site
wikipedia POL

Linum catharticum ( Portuguese )

provided by wikipedia PT

Linum catharticum é um das espécies de plantas da família das Linaceae.

Sinônimos

A espécie Linum catharticum possui 3 sinônimos reconhecidos atualmente.[1]

  • Cathartolinum catharticum (L.) Small
  • Cathartolinum pratense Rchb.
  • Nezera cathartica (L.) Nieuwl.
  1. «Linum catharticum» (em inglês). The Plant List. 2010. Consultado em 20 de julho de 2019
 title=
license
cc-by-sa-3.0
copyright
Autores e editores de Wikipedia
original
visit source
partner site
wikipedia PT

Linum catharticum: Brief Summary ( Portuguese )

provided by wikipedia PT

Linum catharticum é um das espécies de plantas da família das Linaceae.

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Autores e editores de Wikipedia
original
visit source
partner site
wikipedia PT

Vildlin ( Swedish )

provided by wikipedia SV

Vildlin (Linum catharticum) är en växtart i familjen linväxter. Den är en av cirka 200 arter i sitt släkte, vilket bland annat innehåller lin – välkänd som spånadsväxt. Vildlin växer på gräsmark, i första hand kalkrik sådan.

Biologi

Den ett- till tvååriga örten är 5–20 centimeter hög[1] – den kan påminna om en liten nejlikväxt.[2] Den har små och motsatta blad som är smalt lansettlika. Blommorna är 8–10 millimeter i diameter, regelbundet formade och växande i toppställda knippen med hängande blomknoppar; växten blommar i juni till augusti månad.[1]

Vildlin växer på saftig till fuktig gräsmark i Europa, Asien och Afrika, inklusive i kalkkärr, fuktängar och vägkanter.[2] Den trivs i kalkrika marker och förekommer allmänt i Sverige i kalktrakter upp till Uppland och mer sällsynt norrut till Jämtland.[1][3]

Historik och användning

Vildlin beskrevs 1720 första gången av Anders Celsius, efter ett fynd i Uppland.[2]

Det vetenskapliga artnamnet catharticum syftar på grekiskans katharsis ('rening'). Detta syftar på vildlinets historiska användning som medicinalväxt.[2] Fröna av vildlin har nyttjats som laxermedel.[1]

Olika namn

Ett annat använt namn för växten på svenska är vildhör.[2]

Referenser

  1. ^ [a b c d] ”vildlin”. ne.se. https://www.ne.se/uppslagsverk/encyklopedi/l%C3%A5ng/vildlin. Läst 26 juli 2018.
  2. ^ [a b c d e] Anderberg, Anna-Lena. ”Den virtuella floran: Linum catharticum L. - Vildlin”. linnaeus.nrm.se. http://linnaeus.nrm.se/flora/di/lina/linum/linucat.html. Läst 26 juli 2018.
  3. ^ Artdatabanken, SLU. ”https://artfakta.artdatabanken.se/taxon/221983”. artfakta.artdatabanken.se. https://artfakta.artdatabanken.se/taxon/221983. Läst 26 juli 2018.

Externa länkar

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Wikipedia författare och redaktörer
original
visit source
partner site
wikipedia SV

Vildlin: Brief Summary ( Swedish )

provided by wikipedia SV

Vildlin (Linum catharticum) är en växtart i familjen linväxter. Den är en av cirka 200 arter i sitt släkte, vilket bland annat innehåller lin – välkänd som spånadsväxt. Vildlin växer på gräsmark, i första hand kalkrik sådan.

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Wikipedia författare och redaktörer
original
visit source
partner site
wikipedia SV

Льон проносний ( Ukrainian )

provided by wikipedia UK

Ботанічний опис

Стебла прості або вилчасто розгалужені, тонкі, густо облистнені, 5-30 см заввишки.

Листки супротивні (лише верхні — часом чергові) цілісні, сидячі, з однією жилкою; нижні — обернено яйцеподібні, тупуваті; верхні — видовжено ланцетні, по краю шорсткі.

Квітки дрібні, правильні, двостатеві, 5-пелюсткові, зібрані по 15-60 на верхівках стебла у волотисті суцвіття; пелюстки 4-5 мм завдовжки, білі, з жовтавим нігтиком, довші за чашечку. Цвіте у травні — серпні.

Плід — 10-гнізда куляста коробочка.

Поширення

Вид поширений у Європі, Азії та Африці[2]. В Україні зустрічається майже повсюдно, окрім степу, частіше на Поліссі, росте на вологих галявинах, у світлих лісах.

Див. також

Примітки

Посилання

Джерела


license
cc-by-sa-3.0
copyright
Автори та редактори Вікіпедії
original
visit source
partner site
wikipedia UK

Linum catharticum ( Vietnamese )

provided by wikipedia VI

Linum catharticum là một loài thực vật có hoa trong họ Linaceae. Loài này được L. mô tả khoa học đầu tiên năm 1753.[2]

Hình ảnh

Chú thích

  1. ^ “The Plant List: A Working List of All Plant Species”. Truy cập ngày 4 tháng 10 năm 2014.
  2. ^ The Plant List (2010). Linum catharticum. Truy cập ngày 15 tháng 9 năm 2013.

Liên kết ngoài


Hình tượng sơ khai Bài viết Bộ Sơ ri này vẫn còn sơ khai. Bạn có thể giúp Wikipedia bằng cách mở rộng nội dung để bài được hoàn chỉnh hơn.
license
cc-by-sa-3.0
copyright
Wikipedia tác giả và biên tập viên
original
visit source
partner site
wikipedia VI

Linum catharticum: Brief Summary ( Vietnamese )

provided by wikipedia VI

Linum catharticum là một loài thực vật có hoa trong họ Linaceae. Loài này được L. mô tả khoa học đầu tiên năm 1753.

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Wikipedia tác giả và biên tập viên
original
visit source
partner site
wikipedia VI

Лён слабительный ( Russian )

provided by wikipedia русскую Википедию
Царство: Растения
Подцарство: Зелёные растения
Отдел: Цветковые
Надпорядок: Rosanae
Семейство: Льновые
Подсемейство: Linoideae
Род: Лён
Вид: Лён слабительный
Международное научное название

Linum catharticum L.

Wikispecies-logo.svg
Систематика
на Викивидах
Commons-logo.svg
Изображения
на Викискладе
ITIS 29206NCBI 524254EOL 581830GRIN t:22328IPNI 544405-1TPL kew-2348507

Лён слаби́тельный (лат. Línum cathárticum) — вид однолетних и двулетних травянистых растений из рода Лён семейства Льновые.

Распространение и экология

Гемикриптофит, распространён в Европе в различных климатических условиях, в Северной Африке (Марокко), Западной Азии (Иран и Турция), в Закавказье (Армения и Азербайджан).

В России встречается в европейской части (в том числе на Северном Кавказе), в Дагестане.

Занесён и натурализовался почти повсюду в мире в районах с умеренным климатом.

Растёт в различных травянистых сообществах (за исключением базальных конгломератов), таких как молинии, поросли овсяницы.

Биологическое описание

 src=
Ботаническая иллюстрация из книги К. А. М. Линдмана Bilder ur Nordens Flora, 1917—1926

Однолетнее и двулетнее травянистое растение высотой 5—30 см с простым восходящим стеблем.

Листья относительно мелкие, копьевидно-яйцевидные, супротивные, сидячие, цельнокрайние, голые, только у основания стебля по краю реснитчатые.

Цветки собраны в вильчатое соцветие на длинных тонких цветоносах. Венчик белый. Время цветения — с середины июня до конца июля.

Плод — шаровидная коробочка.

Значение и применение

Используют как слабительное

Примечания

  1. Об условности указания класса двудольных в качестве вышестоящего таксона для описываемой в данной статье группы растений см. раздел «Системы APG» статьи «Двудольные».
license
cc-by-sa-3.0
copyright
Авторы и редакторы Википедии

Лён слабительный: Brief Summary ( Russian )

provided by wikipedia русскую Википедию

Лён слаби́тельный (лат. Línum cathárticum) — вид однолетних и двулетних травянистых растений из рода Лён семейства Льновые.

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Авторы и редакторы Википедии