dcsimg

Valge-toonekurg ( Estonyaca )

wikipedia ET tarafından sağlandı

Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks, Lääne-Eestis on kasutusel ka vorm toonakurg, Lõuna-Eestis toonikurg.

Valge-toonekurge on kaks alamliiki: Ciconia ciconia ciconia, kes elab Euroopas, Loode-Aafrikas ja Aasia lääneosas, talvitub Aafrikas; ja Ciconia ciconia asiatica, kes elab valdavalt Kesk- ja Lääne-Aasias; talvitub Indias.

Ida-toonekurge (Ciconia boyciana), keda praegu loetakse omaette liigiks, käsitleti varem samuti valge-toonekure alamliigina.

Välimus

Sulestik on valge, vaid hoosuled on mustad, jalad ja nokk on punased. Täiskasvanud lind kaalub umbes 3–4 kg. Kehapikkus on 100–115 cm, tiiva siruulatus 200–215 cm.

Levik ja arvukus

Valge-toonekurg on levinud Euroopa ja Aasia metsavöötmes ning Lõuna-Aafrikas. Ta on rändlind, kes talvitub troopilises Aafrikas ja Indias. Hispaanias elavad isendid on paiksed.

Eestis on levila põhjapiir. Eesti aladele jõudis valge-toonekurg mitte kuigi ammu. Esimene pesitsemine registreeriti 1841. aastal Vastseliina piiskopilinnuse varemetel.[1]


Valge-toonekure koguarvukus maailmas on hinnanguliselt 500 000 – 520 000 lindu[2]. Kõige arvukamalt pesitseb neid Poolas (52 500 paari), järgnevad Hispaania (33 217), Ukraina (30 000), Valgevene (20 342), Leedu (13 000), Läti (10 700) ja Venemaa (10 200)[3]. Eestis pesitseb hinnanguliselt 4500–5500 valge-toonekure paari (2014) ja nende arvukus on meil järjepidevalt kasvanud, kuigi viimase kümne aasta jooksul on kasv aeglustunud[1].

 src=
Valge-toonekurg
 src=
Valge-toonekure muna

Pesitsemine ja elupaigad

Pesa teeb puu, elektriposti või korstna otsa. Kurnas on 3–5 muna, mida emaslind haub 33 päeva. Esmakordselt on teada pesitsemine Eestis Vastseliina piiskopilinnuse lähedal 1841. aastal, tänapäeval on siin üldlevinud haudelind.

Toitumine

Valge-toonekurg toitub kahepaiksetest, madudest, kaladest ja närilistest.

Valge-toonekurg on Saksamaa, Poola, Leedu ja Valgevene rahvuslind.

Kaitse

Eestis on valge-toonekurg III kategooria kaitsealune loomaliik.

Viited

  1. 1,0 1,1 Margus Ots. "Valge-toonekure (Ciconia ciconia) loendus Eestis 2014. aastal". 2015. Failitüüp: PDF. Vaadatud 7.09.2017. Eesti.
  2. "White Stork Ciconia ciconia". www.birdlife.org. Vaadatud 29.08.2010. Inglise.
  3. "Preliminary results of the VI. International White Stork Census 2004/05". bergenhusen.nabu.de. Failitüüp: PDF. Vaadatud 29.08.2010. Inglise.

Kirjandus

  • Veromann, Heinrich 1980. Valge-toonekurg. (Sari "Pääsuke" 5.) Tallinn: Valgus.
  • Valgete toonekurgede loendus. Päevaleht, 15. aprill 1939, nr. 102, lk. 3.

Välislingid

lisans
cc-by-sa-3.0
telif hakkı
Vikipeedia autorid ja toimetajad
orijinal
kaynağı ziyaret et
ortak site
wikipedia ET

Valge-toonekurg: Brief Summary ( Estonyaca )

wikipedia ET tarafından sağlandı

Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks, Lääne-Eestis on kasutusel ka vorm toonakurg, Lõuna-Eestis toonikurg.

Valge-toonekurge on kaks alamliiki: Ciconia ciconia ciconia, kes elab Euroopas, Loode-Aafrikas ja Aasia lääneosas, talvitub Aafrikas; ja Ciconia ciconia asiatica, kes elab valdavalt Kesk- ja Lääne-Aasias; talvitub Indias.

Ida-toonekurge (Ciconia boyciana), keda praegu loetakse omaette liigiks, käsitleti varem samuti valge-toonekure alamliigina.

lisans
cc-by-sa-3.0
telif hakkı
Vikipeedia autorid ja toimetajad
orijinal
kaynağı ziyaret et
ortak site
wikipedia ET