nomes no trilho de navegação
Rheum tanguticum (lat. Rheum tanguticum)[1] — rəvənd cinsinə aid bitki növü.[2]
İkiləpəlilər ilə əlaqədar bu məqalə qaralama halındadır. Məqaləni redaktə edərək Vikipediyanı zənginləşdirin. Tanguutia rabarber (Rheum tanguticum) on Ida-Aasias kasvav võimas mitmeaastane rohttaim. Seda käsitletakse ka kämmalrabarberi (Rheum palmatum) alamliigina.[1] Ladinakeelne nimetus Rheum pärineb kreekakeelsest sõnast reos – allapoole voolama (vihma ajal voolab vesi suurtelt lehtedelt alla). Kasutatakse dekoratiiv-[2] ja ravimtaimena.[3]
Metsik tanguutia rabarber kasvab mägimetsades Kesk-Hiinas, Lõuna-Mongoolias ja Tiibeti idaalal Huanghe ja Jangtse jõe ülemjooksu vahel kõrgusel kuni 3000 m merepinnast. Meil tuntud ka kui hiina rabarber, mida kasvatatakse ilutaimena Euroopas ja mujal maailmas.[3]
Tanguutia rabarber on 200–250 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim. Õitseb juulist septembrini, õitsmise perioodil laia krooniga, õied väikesed ning on koondunud pööristesse. Meeldib kasvada poolvarjus, niiskes ning viljakas mullas[4][2]
Risoom on tugev, juured lihakad tumepruunid, kuid murdekohtadel erekollased. Varred on sirged, seest tühjad, kõrgusega 150–250 cm. Vaolised ja punakad.
Lehti on kaht tüüpi. Juurmised lehed on 5–7-hõlmised, suured – diameetriga kuni 75 cm, mis koos leherootusega võivad olla kuni 150 cm pikad. Kujult laimunajased, teravad, üleval on hajutatud väikesed karvakesed. Varrelehed on vahelduvad, väiksemad – diameetriga kuni 10 cm, lühikeste rootsudega. Lehelabad on ümmargused, sõrmroodsed.
Õied on kahesugulised ning on koondunud kuni 50 cm pikkustesse pööristesse. Õiekate on lihtne, valkjasroosa kuni punane või rohekas-kollane. Õitseb juuni keskpaigast umbes 30 päeva.
Vili – kolmetahuline laiatiivaline pruunikaspunane pähkel.[2][3]
1844. aastal leiti rabarberi juurest 1,8-dihüdroksü-3-metüül-9,10-antrakinoon, 1857. aastal emodiin. Juured ja juurestikud sisaldavad kahte peamist toimeainegruppi: antratseeniderivaate (vähemalt 3%) ja parkained ehk tanniine (kuni 12%).
Antratseeniderivaatide puhul on tegemist antrakinoonide (reiin, aaloe-emodiin) ja diantroonide (aaloe-emodiindiantroon) aglükoonide ja nende glükosiididega (glüko-reum-emodiin), samuti hüdroksüstilbeenidega. [4] Oksüdeerunud (antrahinoonid) ja redutseerunud (antranoolid) vormide suhe muutub vastavalt vegitatsiooniperioodi faasile.
Tanniinidest on 3,4,5-trihüdroksubensoehappe glükosiid, katehhiin, epikatehhiin ja teised. Juurest on ka leitud ka tõrvained, flavanoide, fitosteriine, pektiine, tärklist, glükoosi, kaltsiumoksalaati. Lehtedes sisalduvad orgaanilised happed, C-vitamiin, karoteen.[3]
Droog koosneb risoomi ja juure tükkidest, mis kogutakse sügisel vähemalt 3 aastat vanalt taimelt (soovitatavalt 4–5 kasvuaastast), hetkel, mil juurestik kaalub 3–5 kg ja see koosneb peamiselt juurtest. 8–12-aastaste taimede juurestik koosneb peamiselt vaid risoomist. [4]
Juured ja risoomid puhastatakse mullast, vabastatakse maapealsest osast, pestakse külmas vees, eemaldatakse kahjustatud osad ning lõigatakse 10–12 cm pikkusteks tükkideks ja kuivatatakse 60 °C juures. Droogi säilitatakse õhurikkas kuivas ruumis kuni 5 aastat.[3]Droogi välispind on tumepruun, seest kollakasroosa. Lõhn omapärane ning maitse kootav mõrkjas.
Toime oleneb manustatava droogi annusest. Suurtes annustes (0,5–1 g) on ülekaalus antratseenide mõju ning omab lahtistavat efekti, kuid väiksemates kogustes (0,1–0,2 g) on kõhtu kinnistava toimega temas sisalduvate tanniinide mõjul. [4]
Bioaktiivsed ained omavad antibakteriaalseid omadusi paljude patogeensete mikroobide vastu (näiteks stafülokokkide, streptokokkide, tuberkuloosi-, düsenteeria-, põrnatõbi-, paratüüfusetekitaja, viiruste vastu). Rabarberipreparaadid on efektiivsed pankreatiidi vastu. Rabarberil on ka põletikuvastane toime.[5]
Kasutatakse sapiteket soodustava, antiseptilise, põletikuvastase ja seedimist korrastava ainena.[6]
Hiina kasutab rabarberi juurestiku ekstrakti kui isu soodustava ainena. Peenestatud juure ja äädika segu kasutatakse nahahaiguste vastu. Tiibeti rahvameditsiinis kasutatakse neid rasvtõbi ja neerupuudulikkuse ravis.[3]
Suurtes kogustes rabarberi preparaadid võivad kutsuda esile oskendamist, kõhulahtisust, kõhuvalu, tenesme (defekatsioonile eelnev ja kaasnev tugev tung ja valu alakõhus). Manustatav annus on kõrvaltoimete tõttu individuaalne. Pikaajaline droogi seespidine kasutamine soodustab põletikkude tekkimist soolestiku limaskestas. Kuid võib areneda ka tolerantsus droogi toime suhtes, mistõttu on vajalikud suuremad kogused, et efektiivsus säiliks.
Ravimite kasutamise ajal võivad uriin ja higi värvuda kollakaks või punakaks. Vastunäidustused: äge apenditsiit, koletsüstiit, äge peritoniit, soole kitsenemine, seedekulgla verejooks ja rasedus.[5]
Tanguutia rabarber (Rheum tanguticum) on Ida-Aasias kasvav võimas mitmeaastane rohttaim. Seda käsitletakse ka kämmalrabarberi (Rheum palmatum) alamliigina. Ladinakeelne nimetus Rheum pärineb kreekakeelsest sõnast reos – allapoole voolama (vihma ajal voolab vesi suurtelt lehtedelt alla). Kasutatakse dekoratiiv- ja ravimtaimena.
Multimedia w Wikimedia Commons Rabarbar tangucki (Rheum tanguticum Maxim. ex Balf.) – gatunek rośliny z rodziny rdestowatych (Polygonaceae Juss.). Występuje naturalnie w Chinach – w prowincjach Gansu, Qinghai oraz Shaanxi, a także w Tybetańskim Regionie Autonomicznym[3][4].
Liść
Kwiatostan
Rośnie na murawach. Występuje na wysokości od 1600 do 3000 m n.p.m. Kwitnie w czerwcu[4].
Rabarbar tangucki (Rheum tanguticum Maxim. ex Balf.) – gatunek rośliny z rodziny rdestowatych (Polygonaceae Juss.). Występuje naturalnie w Chinach – w prowincjach Gansu, Qinghai oraz Shaanxi, a także w Tybetańskim Regionie Autonomicznym.
Đại hoàng đường cổ đặc (danh pháp khoa học: Rheum tanguticum) là một loài thực vật có hoa trong họ Rau răm. Loài này được Maxim. ex Balf. miêu tả khoa học đầu tiên năm 1879.[1]
Đại hoàng đường cổ đặc (danh pháp khoa học: Rheum tanguticum) là một loài thực vật có hoa trong họ Rau răm. Loài này được Maxim. ex Balf. miêu tả khoa học đầu tiên năm 1879.
鸡爪大黄（学名：Rheum tanguticum），为蓼科大黄属下的一个植物种。[1]
这是一篇與植物相關的小作品。你可以通过编辑或修订扩充其内容。 
