dcsimg
Imagem de Parvocythere gottwaldi Higashi & Tsukagoshi 2012
Life » » Reino Animal » » Artrópode » » Oligostraca

Ostracoda Latreille 1802

Karpvähilised ( Estônio )

fornecido por wikipedia ET
Mitte segi ajada kirpvähilistega (Amphipoda), kes kuuluvad kõrgemate vähkide rühma

Karpvähilised ehk karpvähid ehk ostrakoodid (Ostracoda) on vähkide klassi kuuluvad loomad. Praeguseks on tuvastatud umbes 50 000 väljasurnud või nüüdisaegset liiki, mis jagunevad seitsmesse seltsi. Eestist on leitud 93 liiki karpvähilisi.

Karpvähilised on väikesed vähid, kelle suurus jääb 0,2 ja 30 mm vahele. Enamiku karpvähiliste suurus jääb 1 mm juurde.

Ehitus

Karpvähkide keha on suletud kahepoolmelisse karpi, mille ehitus on liigiti erinev. Karp on tavaliselt kitiinist või lubjast ning selle peamine funktsioon on vähi kaitse. Kõhupoolel asub neil pilu, kust ulatuvad välja jalad, tundlad ja osa tagakehast.

Karpvähilised kuuluvad tavaliselt veekogu zoobentosesse. Mõned liigid elavad ka avavees. Karpvähilised elavad nii mage-, riim- kui ka merevees, üksikuid liike on leitud ka mullast.

Kirjandust

  • Sohar, K. (2006). Karpvähilised – võimalus selgitada järvee arengulugu. – Eesti Loodus 1: 20–23.

Välislingid

licença
cc-by-sa-3.0
direitos autorais
Vikipeedia autorid ja toimetajad
original
visite a fonte
site do parceiro
wikipedia ET

Karpvähilised: Brief Summary ( Estônio )

fornecido por wikipedia ET
Mitte segi ajada kirpvähilistega (Amphipoda), kes kuuluvad kõrgemate vähkide rühma

Karpvähilised ehk karpvähid ehk ostrakoodid (Ostracoda) on vähkide klassi kuuluvad loomad. Praeguseks on tuvastatud umbes 50 000 väljasurnud või nüüdisaegset liiki, mis jagunevad seitsmesse seltsi. Eestist on leitud 93 liiki karpvähilisi.

Karpvähilised on väikesed vähid, kelle suurus jääb 0,2 ja 30 mm vahele. Enamiku karpvähiliste suurus jääb 1 mm juurde.

licença
cc-by-sa-3.0
direitos autorais
Vikipeedia autorid ja toimetajad
original
visite a fonte
site do parceiro
wikipedia ET