dcsimg

Abuutilon ( Éston )

fornì da wikipedia ET

Abuutilon (Abutilon) on kassinaeriliste sugukonda kuuluv taimeperekond.

Perekonda kuulub umbes 160 liiki[1]. Perekonda kuulub nii ühe- kui mitmeaastaseid põõsaid ja väikeseid puid, mis on levinud maailma troopilistel ja lähistroopilistel aladel, peamiselt Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ja Aasias.[1]

Eestist on leitud raudteetulnukana pärn-abuutiloni (Abutilon theophrasti), mille esmakordne leid oli 1969. aastal Tallinnast[1]. Rohttaim pärn-abuutilon on tuntud hea kiutaimena.[2] Rohke kiusisalduse tõttu (kuni 25%) on temast valmistatud nööri ning kotiriiet.[2] Jõgeva Sordikasvanduses uuriti 1938. aastal pärn-abuutiloni kui uue kiutaime kasvatamisvõimalusi ja -viise.

Toataimena kasvatatakse enamasti hübriidset värd-abuutiloni (Abutilon × hybridum), mida vahtralehti meenutavate lehtede tõttu kutsutakse ka toavahtraks.[2]


Viited

Eesti põllumajandusteadus põllumehe teenistuses. RK "Teaduslik Kirjandus", Tartu 1946

licensa
cc-by-sa-3.0
drit d'autor
Vikipeedia autorid ja toimetajad
original
visité la sorgiss
sit compagn
wikipedia ET

Abuutilon: Brief Summary ( Éston )

fornì da wikipedia ET

Abuutilon (Abutilon) on kassinaeriliste sugukonda kuuluv taimeperekond.

Perekonda kuulub umbes 160 liiki. Perekonda kuulub nii ühe- kui mitmeaastaseid põõsaid ja väikeseid puid, mis on levinud maailma troopilistel ja lähistroopilistel aladel, peamiselt Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ja Aasias.

Eestist on leitud raudteetulnukana pärn-abuutiloni (Abutilon theophrasti), mille esmakordne leid oli 1969. aastal Tallinnast. Rohttaim pärn-abuutilon on tuntud hea kiutaimena. Rohke kiusisalduse tõttu (kuni 25%) on temast valmistatud nööri ning kotiriiet. Jõgeva Sordikasvanduses uuriti 1938. aastal pärn-abuutiloni kui uue kiutaime kasvatamisvõimalusi ja -viise.

Toataimena kasvatatakse enamasti hübriidset värd-abuutiloni (Abutilon × hybridum), mida vahtralehti meenutavate lehtede tõttu kutsutakse ka toavahtraks.

 src= Abutilon pictum


licensa
cc-by-sa-3.0
drit d'autor
Vikipeedia autorid ja toimetajad
original
visité la sorgiss
sit compagn
wikipedia ET