See artikkel räägib linnuperekonnast; teiste tähenduste kohta vaata Albatross (täpsustus). Albatross (Diomedea) on albatroslaste sugukonda kuuluv perekond linde.
Teada on 6 tänapäevast ja umbes sama palju fossiilset albatrossiliiki. Fossiilsete liikide jaotus perekondade vahel ei ole veel selge. Väljasurnud albatrosside säilmeid on leitud mitmelt poolt üle maailma: Oregonist, Floridast, Lõuna-Aafrikast, Austraaliast ja isegi Antarktikast.
Albatrossi perekonna kõige lähedasem loomarühm on Vaikse ookeani põhjaosa albatrosside perekond Phoebastria, kuhu kuulub 4 tänapäevast liiki. Kuni aastani 1996 neid perekondi ei eristatud, vaid perekonda Diomedea arvati ka praeguse perekonna Phoebastria liigid.
Kõige varasemad albatrossi fossiilid pärinevad keskmiotseenist 12–15 miljonit aastat tagasi. Selleks ajaks oli perekond Phoebastria temast juba eristunud.
Rändalbatross ja kuning-albatross (Diomedea epomophora) kuuluvad kõige suuremate tänapäevaste lennuvõimeliste lindude hulka. Neil on suurem tiibade siruulatus kui ühelgi teisel tänapäevasel linnul, kuni 3,5 meetrit, kuigi keskmine on natuke üle 3 m. Suured isased võivad kaaluda üle 11 kg ja seal lähedal ongi arvatavasti piir, millest raskemad linnud ei suuda lennata.
Albatrossi ladinakeelne nimetus Diomedea tuleb vanakreeka mütoloogia tegelase Diomedese nimest. Legendi järgi ajas torm Diomedese Itaalia rannikule ja tema kaaslased jätsid ta sinna maha, aga muudeti seejärel albatrossideks.
Albatrossi sulestik on musta, halli ja valge kirju. Pikad, ligi pooleteise meetrini küündivad tiivad võimaldavad tal mitu päeva järjest mööda õhuvoolusid liuelda.
Üldiselt on täiskasvanud albatrossid valged. Täiskasvanud emaslindudel ja noorlindudel on sulgede otstes tumedad täpid. Väiksematel liikidel ja noorlindudel on sulestikus rohkem tumepruuni värvi. Hiljuti avastatud pruunpugu-albatrossil säilib noorlindude tumepruun sulestik ka täiskasvanuna. (Amsterdami albatross sai oma teadusliku liiginime selle järgi, et pesitseb Amsterdami saarel.)
Albatrossid elavad maailmameres lõuna-lähistroopikas ja sealt lõuna suunas, kohati kuni Antarktikani välja.
Nad tulevad maismaale ainult pesitsemise ajaks ja tormivarju. Albatrossid ehitavad oma pesa kaugesse ja raskesti ligipääsetavasse kohta.
Albatrossid toituvad kaladest, mida nad püüavad vette sukeldudes oma pika nokaga.
Albatrossid järgnevad laevadele pika maa taha, oodates, et laeva meeskond viskaks merre jäätmeid, mida nad süüa saaksid.
Emaslind muneb ühe muna. Poeg, kes sellest munast koorub, saab lennuvõimeliseks alles üheksa kuu vanuselt. Tibu eest hoolitsevad nii emas- kui ka isaslind.
Albatross (Diomedea) on albatroslaste sugukonda kuuluv perekond linde.
Teada on 6 tänapäevast ja umbes sama palju fossiilset albatrossiliiki. Fossiilsete liikide jaotus perekondade vahel ei ole veel selge. Väljasurnud albatrosside säilmeid on leitud mitmelt poolt üle maailma: Oregonist, Floridast, Lõuna-Aafrikast, Austraaliast ja isegi Antarktikast.
Albatrossi perekonna kõige lähedasem loomarühm on Vaikse ookeani põhjaosa albatrosside perekond Phoebastria, kuhu kuulub 4 tänapäevast liiki. Kuni aastani 1996 neid perekondi ei eristatud, vaid perekonda Diomedea arvati ka praeguse perekonna Phoebastria liigid.
Kõige varasemad albatrossi fossiilid pärinevad keskmiotseenist 12–15 miljonit aastat tagasi. Selleks ajaks oli perekond Phoebastria temast juba eristunud.
Rändalbatross ja kuning-albatross (Diomedea epomophora) kuuluvad kõige suuremate tänapäevaste lennuvõimeliste lindude hulka. Neil on suurem tiibade siruulatus kui ühelgi teisel tänapäevasel linnul, kuni 3,5 meetrit, kuigi keskmine on natuke üle 3 m. Suured isased võivad kaaluda üle 11 kg ja seal lähedal ongi arvatavasti piir, millest raskemad linnud ei suuda lennata.
