Laukapuu (Prunus spinosa) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv põõsas.
Laukapuu on tetraploidne. Tal on 32 kromosoomi.
Laukapuu on Eestis looduskaitse all.
Laukapuu kasvab Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Ees-Aasias. Eestis leidub teda läänerannikul ja saartel (Saaremaal ja Väike-Pakril). Ta on naturaliseerunud Uus-Meremaal ja Põhja-Ameerika idaosas.
Laukapuu on keskmise kõrgusega põõsas või 3–4 m, rekordina kuni 8 m kõrgune rohkesti harunev puu. Ta võib moodustada läbimatuid tihnikuid.
Tema võrsed on karvased, oksad enamasti astlalised. Koor on noorena punakas- kuni tumepruun, hiljem tumehall kuni mustjas ja kestendav.
Laukapuu lehed on äraspidimunajad, saagja servaga, 2–4 cm pikad, 1–2 cm laiad, noorelt alt karvased.
Laukapuu õitseb enne lehtimist. Õied paiknevad ühekaupa või ka ebakorrapäraselt paariti. Õied on valged, 1,5 cm läbimõõduga, 5 kreemikasvalge kroonlehega. Õied on mõlemasoolised ja neid tolmeldavad putukad.
Laukapuul on lühikese viljavarrega väikesed sinkjasmustad luuviljad. Need on väikesed, läbimõõduga kuni 12 mm, kerged ega ripu allapoole nagu teistel ploomipuuliikidel. Viljaliha on rohekas ja luuseemne küljes kinni.
Laukapuu on külmakindel ja mulla suhtes vähenõudlik. Ta talub kuiva, kuid annab palju juurevõsusid ja metsistub kiiresti. Laukapuu on valgusenõudlik.
Laukapuu sobib ploomipuusortide aluseks. Punaseleheline sort 'Purpurea' on kasutusel iluaianduses.
Laukapuu marjad on mõrkjad. Öökülmad mahendavad veidi nende maitset. Viljadest valmistatakse hoidiseid ning likööre.
Kuna laukapuu oksad on okkalised ja ta moodustab kergesti tihnikuid, siis istutatakse laukapuid üksteise kõrvale ritta selleks, et saada hekki.
Minevikus valmistati laukapuust jalutuskeppe ja sõjanuiasid.
Laukapuu lehti söövad paljude liblikaliikide röövikud.
Laukapuu (Prunus spinosa) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv põõsas.
Laukapuu on tetraploidne. Tal on 32 kromosoomi.
Laukapuu on Eestis looduskaitse all.
