dcsimg

Pidevkehalised ( estonien )

fourni par wikipedia ET
Pidevkehalised

Lehevaablane

Taksonoomia Riik
Loomad Animalia Hõimkond
Lülijalgsed Arthropoda Klass
Putukad Insecta Selts
Kiletiivalised Hymenoptera Alamselts
Pidevkehalised Symphyta

Pidevkehalised (Symphyta) on alamselts kiletiivaliste seltsist, kuhu kuuluvad putukad, kelle rindmik on tagakehaga laialt ja jäigalt ühendatud.

Pidevkehaliste valmikud on üsna väheliikuvad ja ilma astlata, emastel on hästi arenenud muneti. Pidevkehaliste vastsed arenevad taimekudede sees või taimede peal. Paljudel liikidel ongi vastseteks ebaröövikud.

Männikutes võib võrdlemisi sageli kohata männivaablast, kelle vastsed arenevad männiokastel. Võrgendivaablaste ebaröövikud elavad koos ühises võrgendpesas, mille nad valmistavad oksi võrgendiniidiga kokku põimides. Suured puiduvaablased arenevad nii elavas kui surnud puidus. Oma tugeva munetiga saeb emane puitu kuni 2 sentimeetri sügavuse käigu, kuhu muneb munad.

Taksonoomia

Galerii

Vaata ka

licence
cc-by-sa-3.0
droit d’auteur
Vikipeedia autorid ja toimetajad
original
visiter la source
site partenaire
wikipedia ET

Pidevkehalised: Brief Summary ( estonien )

fourni par wikipedia ET

Pidevkehalised (Symphyta) on alamselts kiletiivaliste seltsist, kuhu kuuluvad putukad, kelle rindmik on tagakehaga laialt ja jäigalt ühendatud.

Pidevkehaliste valmikud on üsna väheliikuvad ja ilma astlata, emastel on hästi arenenud muneti. Pidevkehaliste vastsed arenevad taimekudede sees või taimede peal. Paljudel liikidel ongi vastseteks ebaröövikud.

Männikutes võib võrdlemisi sageli kohata männivaablast, kelle vastsed arenevad männiokastel. Võrgendivaablaste ebaröövikud elavad koos ühises võrgendpesas, mille nad valmistavad oksi võrgendiniidiga kokku põimides. Suured puiduvaablased arenevad nii elavas kui surnud puidus. Oma tugeva munetiga saeb emane puitu kuni 2 sentimeetri sügavuse käigu, kuhu muneb munad.

licence
cc-by-sa-3.0
droit d’auteur
Vikipeedia autorid ja toimetajad
original
visiter la source
site partenaire
wikipedia ET