See artikkel räägib taimeperekonnast. Vilja kohta vaata artiklit Maasikas (vili). Maasikas (Fragaria) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv perekond.
Maasika perekonda kuulub umbes 20 liiki ning hulgaliselt hübriide ja kultivare. Ka tuntuim maasikas aedmaasikas on virgiinia ja tšiili maasika hübriid.
Maasikaliikide eristamisel on oluline kindlaks määrata tema kromosoomide arv. Iga maasika perekonna liigi genoomi aluseks on seitset kromosoomi sisaldav kromosoomikomplekt. Mõned maasikaliigid on diploidsed (2 komplekti ehk 14 kromosoomiga), mõned aga tetraploidsed (4 komplekti ehk 28 kromosoomiga), heksaploidsed (6 komplekti ehk 42 kromosoomiga), oktoploidsed (8 komplekti ehk 56 kromosoomiga) või dekaploidsed (10 komplekti ehk 70 kromosoomiga). Üldreeglina on need liigid, millel on rohkem kromosoome, vastupidavamad ning suuremate taimede ja viljadega kui väiksema kromosoomiarvuga liigid.
Maasika lehed on kolmetised ja pikkade, kuni 10 cm pikkuste lehevartega. Võsud on roomavad ja vastu maapinda puutudes juurduvad kergesti. Niimoodi ongi neid suhteliselt kerge paljundada: võsu juurdumise kohale kasvab tütartaim ning kui emataime ja tütartaime vaheline võsu läbi lõigata, saab tütartaime ümber istutada. Juurestik on narmaline ja ulatub kuni 25 cm sügavusele. Õielehed on valged, vahel ka kollakad. Õies on palju tolmukaid ja emakaid. Õisi tolmeldavad putukad. Maasikad õitsevad Eestis mai lõpust juuli alguseni.
Ka maasika (välja arvatud muuluka) vilja nimetatakse maasikaks. Maasikas ei ole mari, vaid koguvili, mis koosneb mahlasest õiepõhjast ja sellele kinnitunud pähklikestest, milles asuvad maasika seemned. Ühtlasi on maasika vili rüüsvili, sest selle tekkimisest on osa võtnud lisaks sigimikule teisedki õie osad.
Kultuurtaimena hakati maasikat kasvatama alates 15. või 16. sajandist.
Maasikate maitse sõltub sordist. Mõnel on see üsna magus, mõnel pigem hapukas. Maasikas sisaldab 8% süsivesikuid, kuni 2% valke ja kuni 1,5 C-vitamiini. 1 g maasikate toiteväärtus on umbes 400 cal.
Maasikas on suhteliselt tugev allergeen.
Majanduslikus mõttes on maasikas tähtis vili, mida kasvatatakse kõikjal parasvöötmes.
Eestis kasvavad pärismaisena kaks selle perekonna liiki: metsmaasikas ja muulukas. Naturaliseerununa leidub ka kolmas liik – kõrge maasikas.
Tavaliselt kasvatatakse aedades kultuurliigi aedmaasika sorte.
Maasikas (Fragaria) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv perekond.
Maasika perekonda kuulub umbes 20 liiki ning hulgaliselt hübriide ja kultivare. Ka tuntuim maasikas aedmaasikas on virgiinia ja tšiili maasika hübriid.
Maasikaliikide eristamisel on oluline kindlaks määrata tema kromosoomide arv. Iga maasika perekonna liigi genoomi aluseks on seitset kromosoomi sisaldav kromosoomikomplekt. Mõned maasikaliigid on diploidsed (2 komplekti ehk 14 kromosoomiga), mõned aga tetraploidsed (4 komplekti ehk 28 kromosoomiga), heksaploidsed (6 komplekti ehk 42 kromosoomiga), oktoploidsed (8 komplekti ehk 56 kromosoomiga) või dekaploidsed (10 komplekti ehk 70 kromosoomiga). Üldreeglina on need liigid, millel on rohkem kromosoome, vastupidavamad ning suuremate taimede ja viljadega kui väiksema kromosoomiarvuga liigid.
Maasika lehed on kolmetised ja pikkade, kuni 10 cm pikkuste lehevartega. Võsud on roomavad ja vastu maapinda puutudes juurduvad kergesti. Niimoodi ongi neid suhteliselt kerge paljundada: võsu juurdumise kohale kasvab tütartaim ning kui emataime ja tütartaime vaheline võsu läbi lõigata, saab tütartaime ümber istutada. Juurestik on narmaline ja ulatub kuni 25 cm sügavusele. Õielehed on valged, vahel ka kollakad. Õies on palju tolmukaid ja emakaid. Õisi tolmeldavad putukad. Maasikad õitsevad Eestis mai lõpust juuli alguseni.
Ka maasika (välja arvatud muuluka) vilja nimetatakse maasikaks. Maasikas ei ole mari, vaid koguvili, mis koosneb mahlasest õiepõhjast ja sellele kinnitunud pähklikestest, milles asuvad maasika seemned. Ühtlasi on maasika vili rüüsvili, sest selle tekkimisest on osa võtnud lisaks sigimikule teisedki õie osad.
Kultuurtaimena hakati maasikat kasvatama alates 15. või 16. sajandist.
Maasikate maitse sõltub sordist. Mõnel on see üsna magus, mõnel pigem hapukas. Maasikas sisaldab 8% süsivesikuid, kuni 2% valke ja kuni 1,5 C-vitamiini. 1 g maasikate toiteväärtus on umbes 400 cal.
Maasikas on suhteliselt tugev allergeen.
Majanduslikus mõttes on maasikas tähtis vili, mida kasvatatakse kõikjal parasvöötmes.
