Harilik drüüas (Dryas octopetala) on igihaljas poolpõõsas roosõieliste sugukonnast.
Selle aeglase kasvuga pikaealise taime levila on Arktikas ja põhjapoolkera mägistel aladel.
Harilik drüüas kasvab arktilises kliimas ja mägedes. Ta kasvab Arktikas, Skandinaavia mägedes, Alpides, Karpaatides, Balkani ja Kaukasuse mägedes ning harvemalt ka mujal Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Eestis teda ei leidu.
Taim eelistab kuivi kasvukohti, kus lumi sulab varakult. Kasvab kruusasel ja kivisel lubjarikkal pinnasel ning katab tihti suuri alasid.
Varred on puitunud, sageli lamavad, lühikeste horisontaalsete juurduvate külgvõsudega. Lehed on paksud ja nahkjad. Lehtede pealispind on sile ja tumeroheline, alumine pind valgelt viltjas.
Õieraod on 3–10 cm pikkused. Õiel on enamasti kaheksa kreemikasvalget kroonlehte, kuid neid võib olla ka märksa rohkem. Õitseb tavaliselt mais-juunis. Õied pöörduvad vastavalt päikese liikumisele. Taim on valdavalt putuktolmleja, kuid esineb ka isetolmlemist. Vili on pähkel, mis on kaetud valgete sulgkarvadega.
Harilik drüüas on väga aeglase kasvuga. Saja-aastasel taimel on sageli 10-millimeetrise läbimõõduga vars. Õitsemiseni võib kuluda kümme aastat.
Rahvameditsiinis on hariliku drüüase kuivatatud lehtedest valmistatud toniseerivat ja verd puhastavat teed. Seda on kasutatud ka kõhulahtisuse raviks. Köha raviks hingati sisse taime põlemisel tekkivat suitsu ning nohu raviks pulbriks tehtud taime. Värske mahlaga raviti soolatüükaid.
Taime on kasutatud lõnga värvimiseks.
Talvel on drüüase lehed toiduks põhjapõtradele. Islandil on see talvel püüde põhiline toit.
Harilikku drüüast kasutatakse ka haljastuses. Ta on väga vastupidav ja sobib hästi kiviktaimlasse.
Harilik drüüas on Islandi rahvuslill ja alates 1989. aastast Norra Sør-Trøndelagi maakonnalill.
Harilik drüüas (Dryas octopetala) on igihaljas poolpõõsas roosõieliste sugukonnast.
Selle aeglase kasvuga pikaealise taime levila on Arktikas ja põhjapoolkera mägistel aladel.