الأسماء في صفحات التنقل
Põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens, algselt Gadus carbonarius; varem ka roheline tursk) on tursklaste sugukonda pollakite perekonda kuuluv kalaliik.[1]
Kehakujult sarnaneb põhjaatlandi süsikas tursaga, kuid on värvuselt ühtlaselt oliivikarva rohekaspruun, tursale iseloomulike täppideta. Lähedasest sugulasest pollakist ehk euroopa süsikast (Pollachius pollachius) eristavad teda väike kurgualune põis, lõugade pikkus (süsikal ühepikkused, pollakil ulatub alalõug ettepoole) ja küljejoon (süsikal sirge ja hele, pollakil aga tume ja teise seljauime alguse juures kõverdunud). Eluviisilt on ta aktiivne, parvedes liikuv röövkala.[1]
Põhjaatlandi süsikas on üks Põhja-Atlandi olulisemaid töönduskalu, mida püütakse aastas umbes 400 000 tonni. Eestile lähimad koelmud asuvad Põhjameres, kuid ta on tavaline ka Läänemere lõunaosas. Eesti rannikuvetest on põhjaatlandi süsikat kindlalt püütud 2013 ja 2014, kuid varasemaid teateid leidub juba 1939. aastast.[1]
Põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens, algselt Gadus carbonarius; varem ka roheline tursk) on tursklaste sugukonda pollakite perekonda kuuluv kalaliik.
Kehakujult sarnaneb põhjaatlandi süsikas tursaga, kuid on värvuselt ühtlaselt oliivikarva rohekaspruun, tursale iseloomulike täppideta. Lähedasest sugulasest pollakist ehk euroopa süsikast (Pollachius pollachius) eristavad teda väike kurgualune põis, lõugade pikkus (süsikal ühepikkused, pollakil ulatub alalõug ettepoole) ja küljejoon (süsikal sirge ja hele, pollakil aga tume ja teise seljauime alguse juures kõverdunud). Eluviisilt on ta aktiivne, parvedes liikuv röövkala.
Põhjaatlandi süsikas on üks Põhja-Atlandi olulisemaid töönduskalu, mida püütakse aastas umbes 400 000 tonni. Eestile lähimad koelmud asuvad Põhjameres, kuid ta on tavaline ka Läänemere lõunaosas. Eesti rannikuvetest on põhjaatlandi süsikat kindlalt püütud 2013 ja 2014, kuid varasemaid teateid leidub juba 1939. aastast.
