الأسماء في صفحات التنقل
See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Kookospalm (perekond) Kookospalm ehk harilik kookospalm (Cocos nucifera) on palmilaadsete sugukonna kookospalmi perekonna ainus liik. Kookospalmi vili (täpsemalt luuvili) on kookospähkel.
Kookospalm arvatakse pärinevat Vaikse ookeani keskosast Polüneesia saartelt. Ta on väga soojanõudlik taim; kui pähkel oma rännakul satub ekvaatorist liiga kaugele, siis võib ta küll kasvama minna, kuid viljad ei valmi. Maailma soojade maade parkides tuntakse kookospalmi ilupuuna.
Kookospalm on kuni 30 meetri kõrgune võimsate sulgjate lehtedega puu. Tüve läbimõõt ulatub 60 sentimeetrini. Ladvas kasvab kuni 40 lehte, umbes kolme aasta vanused lehed langevad maha. Leht on 5 meetri pikkune, ligi 2 meetri laiune ja kaalub 10 kuni 15 kg. Nõnda pole palmi vilus sugugi ohutu maagada, kookospähklid kaaluvad ju ka kuni 8 kg.
Ta ei karda soolast vett ja võib kasvada üsna vee piiril. Kookospalmi nimetatakse tüüpiliseks vee kaudu levitajaks ehk hüdrohooriks[viide?]. Vette kukkunud kookospähkel peab 3 kuni 4 kuu jooksul randuma, sest muidu võib idanema hakanud seeme hukkuda. Kui ookeanis kerkib uus saareke, siis saab selle üheks esimeseks asukaks tõenäoliselt kookospalm.
Kookospalmi õitsemisest kuni vilja valmimiseni kulub 9 kuni 11 kuud. Kookospähklite koristamine ei ole kerge töö: tuleb ronida palmi otsa ja luuviljad alla visata. Ühes kobaras on tavaliselt 8 kuni 10 pähklit. Vahel lüüakse tüvesse sälgud, et jalad ronimisel tuge leiaksid. Tulevikus tahetakse käsitöö osa vähendada, selleks annab võimaluse kookospalmide kääbusvormide kasvatamine, mis hakkavad varem vilja kandma ja mille tüved ei kasva kõrgeks.
Keegi misjonär on kirjutanud:
Maas suurte pundardena kavavad narmasjuured koosnevad peenikestest niidikestest, millest saab valmistada tantsuseelikuid.
Palmi tüvest saab palmipuitu, millest saab valmistada mitmesuguseid tarbeesemeid. Arvestama peab aga sellega, et palmi tüvi ei koosne ühesuguse kvaliteediga puidust. Tüve välimistes osades on üsna tihe ja tugev puit, kuid tüve keskosa puidu kvaliteet on tunduvalt halvem.[2]
Kookospalmi lehtesid on kasutatud mattide ja onnide katuste tegemisel. Noori lehti süüakse salatina, neid nimetatakse ka palmikapsaks.
Pikemalt artiklis Kookospähkel
Kookospähklit peetakse kookospalmi kõige väärtuslikumaks osaks.
Kookospalm ehk harilik kookospalm (Cocos nucifera) on palmilaadsete sugukonna kookospalmi perekonna ainus liik. Kookospalmi vili (täpsemalt luuvili) on kookospähkel.
Kookospalm arvatakse pärinevat Vaikse ookeani keskosast Polüneesia saartelt. Ta on väga soojanõudlik taim; kui pähkel oma rännakul satub ekvaatorist liiga kaugele, siis võib ta küll kasvama minna, kuid viljad ei valmi. Maailma soojade maade parkides tuntakse kookospalmi ilupuuna.
Kookospalm on kuni 30 meetri kõrgune võimsate sulgjate lehtedega puu. Tüve läbimõõt ulatub 60 sentimeetrini. Ladvas kasvab kuni 40 lehte, umbes kolme aasta vanused lehed langevad maha. Leht on 5 meetri pikkune, ligi 2 meetri laiune ja kaalub 10 kuni 15 kg. Nõnda pole palmi vilus sugugi ohutu maagada, kookospähklid kaaluvad ju ka kuni 8 kg.
Ta ei karda soolast vett ja võib kasvada üsna vee piiril. Kookospalmi nimetatakse tüüpiliseks vee kaudu levitajaks ehk hüdrohooriks[viide?]. Vette kukkunud kookospähkel peab 3 kuni 4 kuu jooksul randuma, sest muidu võib idanema hakanud seeme hukkuda. Kui ookeanis kerkib uus saareke, siis saab selle üheks esimeseks asukaks tõenäoliselt kookospalm.
Kookospalmi õitsemisest kuni vilja valmimiseni kulub 9 kuni 11 kuud. Kookospähklite koristamine ei ole kerge töö: tuleb ronida palmi otsa ja luuviljad alla visata. Ühes kobaras on tavaliselt 8 kuni 10 pähklit. Vahel lüüakse tüvesse sälgud, et jalad ronimisel tuge leiaksid. Tulevikus tahetakse käsitöö osa vähendada, selleks annab võimaluse kookospalmide kääbusvormide kasvatamine, mis hakkavad varem vilja kandma ja mille tüved ei kasva kõrgeks.
