Lõhnav neitsikummel (Tanacetum parthenium) ehk lõhnav püreeter on korvõieliste sugukonda soolikarohu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Taime kõrgus on 60–120 cm. Valged, kollase südamikuga õied puhkevad juulis-augustis. Lehed meenutavad härjasilma lehti.
Algne levila on Balkani poolsaar, Anatoolia ja Kaukasuse mäestik. Tänu kultiveerimisele on taim nüüdseks levinud kõikjale Euroopas, Põhja-Ameerikasse ning Tšiilisse. Eelistab kuivemat, hästi vettläbilaskvat pinnast.
Botaanik John Gerard soovitas kasutada lõhnavat neitsikummelist "peapöörituse ja uimasuse" raviks. 17. sajandil soovitas Culpeper kasutada taime peavalu ja külmetusnähtude leevendamiseks. 18. sajandi lõpus kasutati lõhnavat neitsikummelit oopiumisõltuvusest võõrutamise nähtude leevendamiseks. Tänapäeval valmistatakse neitsikummelist peavaluravimeid.[2]
Käesoleval ajal peab droog Euroopa farmakopöa nõuete kohaselt sisaldama vähemalt 0,2% partenoliidi.[3]
Lõhnav neitsikummel võib raseduse ajal lootele tugevat farmakoloogilist toimet avaldada, põhjustades nurisünnitusi.[4]
Lõhnav neitsikummel on homöopaatias kasutusel ematinktuuri valmistamisel ja lahjenduses D1 (esimene detsimaallahjendus – 1 osa ematinktuuri ja 9 osa lahjendajat).[5]
Meie kliimas kasvatatakse üheaastasena. Madalad sordid sobivad ideaalselt peenra ääriseks, õuevaasidesse, rõdukastidesse. Lõikelillena säilivad kaua värsked.
Lõhnav neitsikummel (Tanacetum parthenium) ehk lõhnav püreeter on korvõieliste sugukonda soolikarohu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.