Harilik saagrai (Pristis pristis) on kõhrkalade klassi kuuluv kalaliik.
Saagrai pikal saagi meenutaval ninamikul paikneb 15-20 hambataolist kida, "Saagi" kasutab ta enesekaitseks ja kalaparvede ründamiseks.[2]
Harilik saagrai elutseb Atlandi ja Vaikse ookeani rannavööndis 45° põhjalaiuse ja 17° lõunalaiuse vahel. ning suudab elada ka riim- ja magevees. Neid on leitud Amazonase jõest 750 km suudmest ülesvoolu. [3] Euroopas leidus saagraid Portugali rannikumeres ja Vahemeres, kuid tänapäeval on ta sealt hävitatud. [4] Lääne-Aafrika ranniku asurkonna seisund on ebaselge. Kala on kantud äärmiselt ohustatud liikide nimekirja.
Ta toitub kaladest ja merepõhja selgrootutest.
Harilik saagrai võib kasvada 5,6 m pikkuseks ja elada kuni 30 aastat. Ta paljuneb ovovivipaarselt.
Harilik saagrai (Pristis pristis) on kõhrkalade klassi kuuluv kalaliik.
Saagrai pikal saagi meenutaval ninamikul paikneb 15-20 hambataolist kida, "Saagi" kasutab ta enesekaitseks ja kalaparvede ründamiseks.
Harilik saagrai elutseb Atlandi ja Vaikse ookeani rannavööndis 45° põhjalaiuse ja 17° lõunalaiuse vahel. ning suudab elada ka riim- ja magevees. Neid on leitud Amazonase jõest 750 km suudmest ülesvoolu. Euroopas leidus saagraid Portugali rannikumeres ja Vahemeres, kuid tänapäeval on ta sealt hävitatud. Lääne-Aafrika ranniku asurkonna seisund on ebaselge. Kala on kantud äärmiselt ohustatud liikide nimekirja.
Ta toitub kaladest ja merepõhja selgrootutest.
Harilik saagrai võib kasvada 5,6 m pikkuseks ja elada kuni 30 aastat. Ta paljuneb ovovivipaarselt.
