Aasnurmikas (Poa pratensis) on taimeliik kõrreliste sugukonna nurmika perekonnast.
Aasnurmika pööris on piklik ja tihe, kuni 10 cm pikkune, pööriseharud on 3–7 kaupa männases. Pähikud on kuni 5 mm pikkused ja enamasti lillakad. Välissõkla alumise osa rood ripskarvane. Keeleke on 0,1–1 mm pikkune ja tömbi tipuga. Lehed on paadikujuliselt ahenenud, 2–6 mm laiad. Alumised lehetuped on taimel lapikud ja siledad. Taimed on 30 kuni 90 cm kõrged, õitsevad juunis–juulis.[1]
Aasnurmikas kasvab karjamaadel, niitudel, teeäärtel, hõredates metsades, põldudel, kesadel.[1]
Ta on levinud Euroopas, Aasias, Aafrika põhjaosas ning Põhja-Ameerikas.
Eestis sage.[1] Samuti on aasnurmikas populaarne kultuurtaim murusegude koostisosana.
Aasnurmikast on aretatud arvukalt nii sööda- kui ka murusorte. Eestis on tuntud Jõgeva sordiaretusjaamas murutaimeks aretatud aasnurmikasort 'Esto'.
Aasnurmikas on väärtuslik söödataim.
Aasnurmikas on levinud USA Apalatšide piirkonnas, sealhulgas Kentucky osariigis, mistõttu üks tema ingliskeelsetest nimedest on Kentucky bluegrass. Selle järgi on ansmabli Blue Grass Boys eeskujul saanud nime kantrimuusika žanr bluegrass.[2][3][4]
Aasnurmika pööris
|archivedate=, |accessdate=
(juhend) Aasnurmikas (Poa pratensis) on taimeliik kõrreliste sugukonna nurmika perekonnast.