Rozanvuiččed (latin.: Rosaceae) om Kaksidülehtesižed-klassan kazmusiden sugukund. Läz 4830 erikod mülüdas 95 heimho.
Elonform oleskeleb hein, penzaz i pu.
Sugukundan erikoiden päpala kazvab Pohjoižen mapoliškon venos i subtropižes vöiš. Voib löuta sugukundan kazmusid kaikedme mail'madme äjiš landšaftoiš i zonoiš päiči arktižiš i antarktižiš rajoniš. Rozanvuiččiden tahololend harakterizuib kazmusiden ühthižkundad, hot' sugukund ei ole dominirui paksus.
Lehtesed čereduišoiš tobjimalaz. Ned oleldas ünäižed vai palakahad, ezilehtesenke.
Änikod oma oiktad sured kaks'suguižed. Änikon aluz om kaksitadud. Gavedid pölüstoittas änikoid. Rozanvuiččiden plod oleskeleb erazvuitte, semned endospermata. Äikerdoičendan pämahtuz om semniden leviganduz živatoil i vetme.
Kazvatadas ploduid, marjoid i semnid, ottas sömäks. Nened fruktpud, penzhad da heinäd mülüdas sugukundha: jablokpu, gruš, slivpu, persik, mindal', višn', manzikaine, babarm, aronii. Sadas vitaminoid niiden jändusišpäi, kamedid (kleid) tüvilpäi, efirvoid änikoišpäi parfümerijan i kodihimijan täht, ottas kor't dubindsubstancijaks i tehmaha mujutimid. Änikoičend om znamasine meden samižes.
Ottas puid kävutamižhe pumaterialaks. Plodud da semned oma znamasine söm mecživatoiden täht. Rozanvuiččed oma venon vönen sadunkazvatusen päpala.
Kaik om koume alasugukundad. Niiden amuižuz toine toižhe kacten vajehtase genoiden tedoidusiden tagut, sur' taksonomine rad jätktase:
Rozanvuiččed (latin.: Rosaceae) om Kaksidülehtesižed-klassan kazmusiden sugukund. Läz 4830 erikod mülüdas 95 heimho.
Elonform oleskeleb hein, penzaz i pu.