nimet breadcrumb-navigoinnissa
Roomav madar ehk virn (ladina keeles Galium aparine; rahvapäraselt karn virn, virnarohi, kiskjarohi, kassitapp[2]) on madaraliste sugukonda kuuluv üheaastane ja ühekojaline rohttaim.[3]
Roomav madar on üheaastane 30–120 cm kõrgune 2,5–4 cm pikkuste lehtedega rohttaim. Roomava madara õied on valged. Vili on kaksikvili ja koosneb kahest kerakesest.
Roomav madar on Eestis levinud taim, teda võib kohata kasvamas rannikul, võsastikes, jäätmaal ja umbrohuna põldudel ja aedades.
Taim on levinud Euroopas, Aasias (eriti Siberis), Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.[4] Aga ka Suurbritannias, Kanaari saartel, Jaapanis, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Mehhikos, Kesk-Ameerikas, Austraalias, Uus-Meremaal jm.[5]
Pikemalt artiklis Roomava madara ürt
Roomavat madarat kasutatakse ravimtaimena. Ürt (Galii aparinis herva) on taime maapealne osa. Ürti kogutakse taime õitsemise ajal ja kuivatatakse. Droog sisaldab iridoide, flavonoide, antratseene, kumariine, tanniine, orgaanilisi happeid, mineraalaineid (vask, tsink, raud, mangaan, boor, titaan, strontsium, vanaadium, tallium, nikkel, molübdeen), rasvõli jpm.[4]
Droogil on uriinieritust suurendav toime. Kasutatakse düsuuria, kuseteede, lümfisõlme-, mao- ja peensoolepõletiku, haavandtõve ja palaviku korral. Suurendab sapinõristust.[4]
Rahvameditsiinis peetakse teda põletiku-, mikroobi-, oksüdeerumis- ja vähivastaseks.[6]
Roomav madar ehk virn (ladina keeles Galium aparine; rahvapäraselt karn virn, virnarohi, kiskjarohi, kassitapp) on madaraliste sugukonda kuuluv üheaastane ja ühekojaline rohttaim.
