Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum Girgensohn) on turbasamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim, mis kuulub ainsa liigina sektsiooni Polyclada[1].
Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (seisuga 2012).
Eestis võib Wulfi turbasammalt leida soostuvatest ja soometsadest[2]. Taim on tundlik kuivendamise ja metsaraie suhtes. 2004. aastal oli tema kunagisest 30 leiukohast alles vaid 8.[3] Samuti näitavad katsed, et naaberliigid, teised turbasamblad pidurdavad Wulfi turbasambla pikkuskasvu.[4]
Sambla esmakirjelduse koostas Tartu harrastusbrüoloog Gustav Carl Girgensohn Tartu lähedalt Tähtvere rabast kogutud materjali põhjal, andes sellele nime maaomaniku järgi[5][6][1]. Wulfi turbasambla leide on hiljem jäädvustanud Silvia Talts, Linda Viljasoo, Viktor Masing, Endel Varep, Kai Vellak, Nele Ingerpuu, Karine Oganesjan, Jaanus Paal, Merli Nagel ja Mare Leis[1].
Wulfi turbasammal valiti Eesti 2019. aasta samblaks[7].
Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum Girgensohn) on turbasamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim, mis kuulub ainsa liigina sektsiooni Polyclada.
Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (seisuga 2012).
Eestis võib Wulfi turbasammalt leida soostuvatest ja soometsadest. Taim on tundlik kuivendamise ja metsaraie suhtes. 2004. aastal oli tema kunagisest 30 leiukohast alles vaid 8. Samuti näitavad katsed, et naaberliigid, teised turbasamblad pidurdavad Wulfi turbasambla pikkuskasvu.
Sambla esmakirjelduse koostas Tartu harrastusbrüoloog Gustav Carl Girgensohn Tartu lähedalt Tähtvere rabast kogutud materjali põhjal, andes sellele nime maaomaniku järgi. Wulfi turbasambla leide on hiljem jäädvustanud Silvia Talts, Linda Viljasoo, Viktor Masing, Endel Varep, Kai Vellak, Nele Ingerpuu, Karine Oganesjan, Jaanus Paal, Merli Nagel ja Mare Leis.
Wulfi turbasammal valiti Eesti 2019. aasta samblaks.