Basiilik (Ocimum) on üheaastaste taimede perekond huulõieliste sugukonnast. Ehkki enamik basiilikuid on üheaastased, on mõni ka pikema elueaga.
Basilikon tähendab kreeka keeles kuninglikku. Usutakse, et ta on saanud nime mütoloogilise roomajalaadse koletise basiliski (kreeka sõnast βασιλίσκος basiliskos, 'väike kuningas') järgi, kes võis tappa pelgalt hingeõhu või otsavaatamisega.[1]
Basiilik kasvab looduslikult Lõuna-Aasias, Lähis-Idas, Iraanis, Pakistanis, Afganistanis ja Indias.
Basiilikut on troopilises Aasias kasvatatud üle 5000 aasta.[2] Kultiveeritult kasvatatakse teda Vahemere maades, Prantsusmaal, Ungaris, Indoneesias, Californias[1], vähesel määral ka Eestis.
Algselt Indiast ja teistelt Aasia troopikaaladelt pärinev basiilik on laialt kasutusel niihästi Itaalia kui ka Taiwani, Tai, Vietnami, Kambodža ning Laose köögis. Sõltuvalt liigist ja sordist võib basiilikulehtede maitse sarnaneda aniisi maitsega.
Vürtsbasiilik (Ocimum basilicum) on tuntud maitse- ja ravimtaim.[3] Teda tarvitatakse värskelt ja kuivatatult mitmesuguste toitude, eriti pitsa ja tomatiroogade maitsestamiseks.
Basiiliku perekonda kuulub 50–60 liiki Aasia ja Aafrika troopikas ja lähistroopikas.
Basiilik (Ocimum) on üheaastaste taimede perekond huulõieliste sugukonnast. Ehkki enamik basiilikuid on üheaastased, on mõni ka pikema elueaga.
