Ar sidan-Godlewski[1] (liester : sidaned-Godlewski) a zo ur spesad golvaneged, Anthus godlewskii an anv skiantel anezhañ.
Anvet e voe Agrodoma godlewskii (kentanv) da gentañ-penn (e 1876) gant an evnoniour poloniat Władysław Taczanowski (1819-1890) da zougen bri d'ar skiantour poloniat Wiktor Godlewski (1831-1900)[2].
Bevañ a ra diwar amprevaned.
Ar spesad a gaver e kreisteiz Rusia, Mongolia ha hanternoz Sina[3].
Ar sidan-Godlewski (liester : sidaned-Godlewski) a zo ur spesad golvaneged, Anthus godlewskii an anv skiantel anezhañ.
Anvet e voe Agrodoma godlewskii (kentanv) da gentañ-penn (e 1876) gant an evnoniour poloniat Władysław Taczanowski (1819-1890) da zougen bri d'ar skiantour poloniat Wiktor Godlewski (1831-1900).
La piula de Godlewski[1] (Anthus godlewskii) és un ocell de la família dels motacíl·lids (Motacillidae) que habita turins rocosos, praderies i saladars asiàtics, a Sibèria meridional, Mongòlia, nord i centre de la Xina, el Tibet i el nord-est de l'Índia.
La piula de Godlewski (Anthus godlewskii) és un ocell de la família dels motacíl·lids (Motacillidae) que habita turins rocosos, praderies i saladars asiàtics, a Sibèria meridional, Mongòlia, nord i centre de la Xina, el Tibet i el nord-est de l'Índia.
Aderyn a rhywogaeth o adar yw Corhedydd Blyth (sy'n enw gwrywaidd; enw lluosog: corhedyddion Blyth) a adnabyddir hefyd gyda'i enw gwyddonol Anthus godlewskii; yr enw Saesneg arno yw Blyth’s pipit. Mae'n perthyn i deulu'r Siglennod (Lladin: Motacillidae) sydd yn urdd y Passeriformes.[1]
Talfyrir yr enw Lladin yn aml yn A. godlewskii, sef enw'r rhywogaeth.[2]
Mae'r corhedydd Blyth yn perthyn i deulu'r Siglennod (Lladin: Motacillidae). Dyma rai o aelodau eraill y teulu:
Rhestr Wicidata:
rhywogaeth enw tacson delwedd Aderyn hirewin Sharpe Hemimacronyx sharpei Corhedydd euraid Tmetothylacus tenellus Corhedydd gyddfgoch Anthus cervinus Corhedydd melyn Anthus campestris Corhedydd y coed Anthus trivialis Corhedydd y dŵr Anthus spinoletta Corhedydd y waun Anthus pratensis Siglen felen Motacilla flava Siglen goedwig Dendronanthus indicus Siglen Lwyd Motacilla cinerea Siglen sitraidd Motacilla citreola Siglen wen Motacilla alba Telor hirbig Bocage Amaurocichla bocagiiAderyn a rhywogaeth o adar yw Corhedydd Blyth (sy'n enw gwrywaidd; enw lluosog: corhedyddion Blyth) a adnabyddir hefyd gyda'i enw gwyddonol Anthus godlewskii; yr enw Saesneg arno yw Blyth’s pipit. Mae'n perthyn i deulu'r Siglennod (Lladin: Motacillidae) sydd yn urdd y Passeriformes.
Talfyrir yr enw Lladin yn aml yn A. godlewskii, sef enw'r rhywogaeth.
Der Steppenpieper (Anthus godlewskii) ist ein Sperlingsvogel der Familie der Pieper und Stelzen. Sein englischer Name ist Blyth's Pipit. Der Singvogel kommt von Süd-Sibirien bis zur Mongolei, China, Tibet und Indien vor und legt als Zugvogel lange Strecken bis in die offenen Grasländer Südasiens zurück. Sein Verbreitungsgebiet erstreckt sich auf 2,760,000 km2. Er gilt nicht als gefährdet (LC) und seine Population ist stabil[1]. Eine Generation dauert 3,7 Jahre
In Europa ist er eine seltene Ausnahmeerscheinung.
Oberseits ist der Steppenpieper bräunlich und unterseits blass beige gefärbt. Er sieht dem Spornpieper sehr ähnlich, ist aber etwas kleiner, hat kürzere Beine sowie einen kürzeren Schnabel. Sein Flug ist ausdauernd und gradlinig, der für ihn charakteristische Ruf ist ein nicht raues (Spornpieper ruft rau) „pchi“.
Früher wurde er bereits auf Deutsch als Godlewski-Pieper bezeichnet.
In Deutschland ist der Steppenpieper extrem selten und es gibt bislang (2019) erst 7 anerkannte Nachweise, welche sich vor allem auf Ende Oktober und Anfang November beziehen.
Genaueres zum Habitat:
Der Steppenpieper (Anthus godlewskii) ist ein Sperlingsvogel der Familie der Pieper und Stelzen. Sein englischer Name ist Blyth's Pipit. Der Singvogel kommt von Süd-Sibirien bis zur Mongolei, China, Tibet und Indien vor und legt als Zugvogel lange Strecken bis in die offenen Grasländer Südasiens zurück. Sein Verbreitungsgebiet erstreckt sich auf 2,760,000 km2. Er gilt nicht als gefährdet (LC) und seine Population ist stabil. Eine Generation dauert 3,7 Jahre
In Europa ist er eine seltene Ausnahmeerscheinung.
Oberseits ist der Steppenpieper bräunlich und unterseits blass beige gefärbt. Er sieht dem Spornpieper sehr ähnlich, ist aber etwas kleiner, hat kürzere Beine sowie einen kürzeren Schnabel. Sein Flug ist ausdauernd und gradlinig, der für ihn charakteristische Ruf ist ein nicht raues (Spornpieper ruft rau) „pchi“.
Früher wurde er bereits auf Deutsch als Godlewski-Pieper bezeichnet.
In Deutschland ist der Steppenpieper extrem selten und es gibt bislang (2019) erst 7 anerkannte Nachweise, welche sich vor allem auf Ende Oktober und Anfang November beziehen.
Genaueres zum Habitat:
Blyth's pipit (Anthus godlewskii) is a medium-sized passerine bird which breeds in Mongolia and neighbouring areas of China, Tibet and India . It is a long distance migrant moving to open lowlands in Southern Asia. It is a very rare vagrant to western Europe.
This is a large pipit, but is an undistinguished looking species on the ground, mainly brown above and pale below. It is very similar to Richard's pipit, but is slightly smaller, shorter legs and a shorter dark bill. Its flight is strong and direct, and it gives a characteristic "pshee" call, higher pitched than Richard's.
In south Asia, in winter some care must be taken to distinguish this from other large pipits which winter or are resident in the area, including Richard's. This species is insectivorous.
This bird was named after the English zoologist Edward Blyth. The genus name Anthus is the Latin name for a small bird of grasslands. The specific godlewskii commemorates Polish nobleman and field naturalist Victor Godlewski.[2]
Blyth's pipit (Anthus godlewskii) is a medium-sized passerine bird which breeds in Mongolia and neighbouring areas of China, Tibet and India . It is a long distance migrant moving to open lowlands in Southern Asia. It is a very rare vagrant to western Europe.
This is a large pipit, but is an undistinguished looking species on the ground, mainly brown above and pale below. It is very similar to Richard's pipit, but is slightly smaller, shorter legs and a shorter dark bill. Its flight is strong and direct, and it gives a characteristic "pshee" call, higher pitched than Richard's.
In south Asia, in winter some care must be taken to distinguish this from other large pipits which winter or are resident in the area, including Richard's. This species is insectivorous.
This bird was named after the English zoologist Edward Blyth. The genus name Anthus is the Latin name for a small bird of grasslands. The specific godlewskii commemorates Polish nobleman and field naturalist Victor Godlewski.
La Godlevska pipio, Anthus godlewskii, estas mezgranda paserina birdo, membro de la genro de pipioj kaj familio de Motaciledoj (kiu enhavas ankaŭ la motacilojn kaj longungulojn) kiu reproduktiĝas en Mongolio kaj najbaraj areoj. Ĝi estas longdistanca migranta specio kiu moviĝas al malfermaj malaltaj teroj de suda Azio. Ĝi estas tre rara vaganto en okcidenta Eŭropo.
Tiu estas granda pipio, sed ĝi estas nedistingeblaspekta specio surgrunde, ĉefe bruna supre kun nigreca makuleco kaj strieco kaj pala sube kun brusta malhela strieco kaj flankoj kun bruneca nuanco. La kruroj estas roz- al oranĝecaj. Ĝi estas tre simila al la Granda pipio, sed ĝi estas iom pli malgranda, kun pli mallongaj kruroj kaj pli mallonga malhela beko. Ties flugo estas forta kaj rekta, kaj elsendas karakteran alvokon "pŝii", pli altatone ol la Granda pipio.
En suda Azio, en vintro oni atentu por distingi tiun specion el aliaj grandaj pipioj kuj vintras aŭ estas loĝantaj birdoj en la areo, inklude la Granda pipio. Tiu specio estas insektovora.
Tiu birdo ricevas nomon en kelkaj lingvoj, kia la angla, laŭ la angla zoologo Edward Blyth.
La Godlevska pipio, Anthus godlewskii, estas mezgranda paserina birdo, membro de la genro de pipioj kaj familio de Motaciledoj (kiu enhavas ankaŭ la motacilojn kaj longungulojn) kiu reproduktiĝas en Mongolio kaj najbaraj areoj. Ĝi estas longdistanca migranta specio kiu moviĝas al malfermaj malaltaj teroj de suda Azio. Ĝi estas tre rara vaganto en okcidenta Eŭropo.
El bisbita estepario o bisbita de Blyth (Anthus godlewskii)[2][3] es una especie de ave paseriforme de la familia Motacillidae propia del interior y sur de Asia. Su nombre científico conmemora al naturalista polaco Wiktor Witold Godlewski.[4]
Es un bisbita grande. Su dorso es marrón y su zonas inferiores son claras. Es muy similar a Anthus richardi, aunque ligeramente más pequeño, sus patas son más cortas y su pico es oscuro y más corto. Posee un vuelo fuerte y directo, y su llamada es un característico "pshee". Se alimenta de insectos.
Se reproduce en Mongolia y zonas adyacentes. Es un ave migratoria que se desplaza grandes distancias hasta las llanuras abiertas bajas del sur de Asia. Raramente se avista como divagante en Europa.
El bisbita estepario o bisbita de Blyth (Anthus godlewskii) es una especie de ave paseriforme de la familia Motacillidae propia del interior y sur de Asia. Su nombre científico conmemora al naturalista polaco Wiktor Witold Godlewski.
Mongoolia kiur (Anthus godlewskii) on linnuliik västriklaste sugukonnast kiuru perekonnast.
Ta arvatakse kõige vähem ohustatud lindude hulka.
Esimesena kirjeldas mongoolia kiuru Władysław Taczanowski 1876. aastal. Mongoolia kiuru on käsitletud nõmmekiuru alamliigina.
Mongoolia kiur on taimtoiduline rändlind, kes pesitseb Lõuna-Siberis, Mongoolias, Mandžuurias ja Tiibetis ning talvitub Lõuna-India ja Sri Lanka madalikel avamaastikul. Eestis on ta eksikülaline. Soomes on teda alates 10. oktoobrist 1974 kohatud 16 korda.
Mongoolia kiur on suur kiur, 15,5–17 cm pikk ja 25–29 g raske. Väliselt meenutab ta niidukiuru, kes on mongoolia kiurule kõige lähedasem liik ja kellega teda on lihtne segi ajada. Lisaks nad ka talvituvad samas piirkonnas. Mongoolia kiur on veidi väiksem, lühemate jalgadega ja lühema tumeda nokaga. Ta on pealtpoolt pruun tumedate triipudega ja altpoolt kahvatu. Mõlemad sugupooled on sama värvi. Mongoolia kiur laulab lennul. Kutsehüüd on iseloomulik "pšii", natuke kõrgema tooniga kui niidukiurul.
Elab kuivadel kivistel kõrgendikel ja mäekülgedel. Toitub selgrootutest ja seemnetest.
Mongoolia kiur teeb pesa maa peale. Selles on 3–5 muna, mida emaslind haub 12–14 päeva.
Mongoolia kiur (Anthus godlewskii) on linnuliik västriklaste sugukonnast kiuru perekonnast.
Ta arvatakse kõige vähem ohustatud lindude hulka.
Anthus godlewskii Anthus generoko animalia da. Hegaztien barruko Motacillidae familian sailkatua dago.
Anthus godlewskii Anthus generoko animalia da. Hegaztien barruko Motacillidae familian sailkatua dago.
Mongoliankirvinen (Anthus godlewskii) on västäräkkien heimoon kuuluva varpuslintu. Lajin nimesi Władysław Taczanowski vuonna 1876.
Linnun pituus on 15½–17 cm ja paino 25–29 g. Ulkonäöltään se muistuttaa suuresti isokirvistä ollen kuitenkin hieman pienempi ja lyhytpyrstöisempi. Myös koivet ovat hieman lyhyemmät, samoin takavarpaan kynsi. Selkäpuolella on enemmän tummaa viirutusta ja alapuoli tavallisesti ruskehtavampi kuin isokirvisellä. Myös muita vähäisiä värieroja on. Äänet muistuttavat sekä iso- että nummikirvisen ääniä. Koiras laulaa laululennossa. Sukupuolet ovat saman värisiä.
Vanhoilla linnuilla on täydellinen sulkasato kesällä, nuorilla osittainen.
Lisääntymisalue on Keski-Aasiassa Etelä-Siperiasta Mongoliaan, Mantšuriaan ja Tiibetiin. Se on muuttolintu, joka talvehtii Intiassa ja Sri Lankalla. Syysmuutolla laji harhautuu toisinaan Eurooppaan saakka, ja se on tavattu Suomessa ainakin 16 kertaa, ensimmäisen kerran 10. lokakuuta 1974 Lemlandin Lågskärillä ja viimeksi 13.–27. marraskuuta 2005 Lumijoella.
Mongoliankirvisen elinympäristöä ovat avomaat: kuivat, kivikkoiset arot ja vuorenrinteet.
Linnun pesä on maassa ja munia on 3–5. Naaras hautoo 12–14 päivää.
Mongoliankirvinen ruokailee maassa syöden pääasiassa hyönteisiä ja muita pieniä selkärangattomia sekä siemeniä.
Mongoliankirvinen (Anthus godlewskii) on västäräkkien heimoon kuuluva varpuslintu. Lajin nimesi Władysław Taczanowski vuonna 1876.
Anthus godlewskii
Le Pipit de Godlewski (Anthus godlewskii) est une espèce de passereaux de la famille des Motacillidae.
Il ressemble au Pipit de Richard.
Oiseau photographié dans le sanctuaire de la vie sauvage de Pangolakha, qui se trouve dans le Sikkim, État du nord de l'Inde, dans l'Himalaya.
Individu avec son plumage hivernal aperçu dans le Halland, en Suède.
Son nom spécifique, godlewskii, ainsi que son nom vernaculaire en français, lui ont été donnés en l'honneur de Wiktor Godlewski (1833-1900), explorateur et naturaliste polonais[1].
Anthus godlewskii
Le Pipit de Godlewski (Anthus godlewskii) est une espèce de passereaux de la famille des Motacillidae.
De Mongoolse pieper (Anthus godlewskii) is een soort zangvogel uit de familie piepers en kwikstaarten van de geslacht Anthus.
Mongolpiplerke (vitenskapelig navn Anthus godlewskii) er en fugl. Arten hekker i Sentral-Asia og trekker sør til India og Sørøst-Asia om vinteren. Den er påtruffet noen få ganger i Norge, første gang på Mølen i Larvik, november 1987.
Mongolpiplerke (vitenskapelig navn Anthus godlewskii) er en fugl. Arten hekker i Sentral-Asia og trekker sør til India og Sørøst-Asia om vinteren. Den er påtruffet noen få ganger i Norge, første gang på Mølen i Larvik, november 1987.
A petinha-de-blyth (Anthus godlewskii) é uma ave da família Motacillidae.[2] É bastante parecida com a petinha-de-richard, sendo um pouco mais pequena que esta espécie.
Esta espécie nidifica na Rússia oriental, na Manchúria e no Tibete. É uma ave migradora, que inverna habitualmente no subcontinente indiano, sendo muito rara na Europa.
A espécie é monotípica (não são reconhecidas subespécies).
A petinha-de-blyth (Anthus godlewskii) é uma ave da família Motacillidae. É bastante parecida com a petinha-de-richard, sendo um pouco mais pequena que esta espécie.
Esta espécie nidifica na Rússia oriental, na Manchúria e no Tibete. É uma ave migradora, que inverna habitualmente no subcontinente indiano, sendo muito rara na Europa.
Mongolpiplärka[2] (Anthus godlewskii) är en asiatisk tätting i familjen ärlor som tillfälligt påträffats i Europa.
Mongolpiplärkan är en relativt stor piplärka och liksom dessa oansenligt och spräckligt färgad i olika nyanser av brunt, vitt och svart. Den är mycket lik flera andra piplärkor, framför allt större piplärka. Den skiljer sig från denna genom att vara något mindre, ha kortare näbb, ben och stjärt, mindre upprätt hållning samt något tydligare vingband.[3] Artkarakteristiskt är att kärnan på mellersta täckarnas fjädrar bildar en trubbig, inte spetsig spets. Locklätet är lite renare och högre än större piplärkans, påminnande om gulärla: pschio.[3]
Fågeln häckar från södra Ryssland (östra Altaj) österut till Transbajkal och nordöstra Kina (västra Heilongjiang]]) samt söderut till södra Mongoliet och östcentrala Nei Mongol. Den flyttar vintertid huvudsakligen till Indien.[4]
DNA-studier visar att mongolpiplärkan och dess närmaste släktingar (bland andra fältpiplärka, större piplärka och långnäbbad piplärka) är närmare släkt med de afrikanska sporrpiplärkorna i Macronyx än med exempelvis trädpiplärka och ängspiplärka.[5] Det medför att mongolpiplärkan med släktingar antingen kommer föras till ett annat släkte i framtiden, eller att sporrpiplärkorna kommer inkluderas i Anthus. Inga större taxonomiska auktoriteter har dock ännu implementerat denna nya forskning.
Mongolpiplärkan påträffades för första gången i Sverige 18-21 november 1998 i Visby på Gotland. Därefter har den setts vid ytterligare 15 tillfällen fram till och med 2014, merparten i Norrland.[6]
Mongolpiplärkan häckar på torra bergssluttningar, i arid odlingsbygd och stenig stäpp. Under flyttningen ses den även i blötare områden. Den lever av små insekter och andra ryggradslösa djur, men även frön, som den plockar på marken. Fågeln häckar i maj.[7]
Storleken på världspopulationen har ännu inte uppskattats, men den anses vara vanlig i häckningsområdena och även vanlig i Indien. Internationella naturvårdsunionen betraktar den därför, och i brist på tydliga hot, inte som hotad och placerar den i kategorin livskraftig.[1]
Mongolpiplärkans vetenskapliga artnamn godlewskii hedrar den polske bonden och fältnaturforskaren Wiktor Godlewski (1831-1900).[8]
Mongolpiplärka (Anthus godlewskii) är en asiatisk tätting i familjen ärlor som tillfälligt påträffats i Europa.
Anthus godlewskii là một loài chim trong họ Motacillidae.[2]
Anthus godlewskii là một loài chim trong họ Motacillidae.
Anthus godlewskii (Taczanowski, 1876)
Охранный статусКонёк Годлевского[1] или забайкальский конёк[1] (лат. Anthus godlewskii) — птица из семейства трясогузковых. Видовое название дано в честь польского зоолога В. А. Годлевского (1840—1880).
Конёк Годлевского похож на лесного конька, но окраска с рыжим налётом, особенно на груди, коготь заднего пальца почти прямой. От краснозобого конька отличается светлыми ногами.
Вид распространён в равнинных и горных степях Центральной и Восточной Азии от восточного Алтая и восточного склона Монгольского Алтая к востоку до Большого Хингана. К северу до южного склона Танну-Ола, южного склона хребта Сангилен, восточнее к северу предположительно до 50-й параллели, в Забайкалье до 53-й параллели. Южные пределы распространения не выяснены, предположительно к югу до северной границы Тибетского нагорья. Обитает в кустарниковой и каменистой степи.
Питается насекомыми и их личинками, мелкими моллюсками и червями.
Гнездится на сухих склонах гор и холмов. Гнездо в углублениях почвы, выстлано сухими стеблями и листьями, а лоток конским волосом и пухом. В полной кладке 3—5 светло-серых яиц с бурыми крапинками. Насиживает кладку самка 12 дней. Птенцы вылупляются в течение суток. Самец кормит самку на гнезде в конце насиживания.
Конёк Годлевского или забайкальский конёк (лат. Anthus godlewskii) — птица из семейства трясогузковых. Видовое название дано в честь польского зоолога В. А. Годлевского (1840—1880).