See artikkel räägib taimede perekonnast; toataime kohta vaata artiklit Kannikeseõieline säntpoolia Säntpoolia (ka saintpaulia; ladinakeelne teaduslik nimetus Saintpaulia) on püsikutest rohttaimede perekond gesneerialiste sugukonnast.
Säntpooliad kasvavad pärismaistena Tansaanias ja Keenia kaguosas. Mitut liiki säntpooliad kasvavad Nguru mägedes.
Säntpoolia on lähedases suguluses keerdviljakuga. Säntpoolia tuntumad sugulased on hiilulill, leitselill, punahuul, sipelgalill, templilill, vasklehik ja õnnekann. [1]
Käesoleval ajal tuntakse rohkem kui 2000 säntpooliasorti.[1]
Säntpooliaid kingitakse (potilillena) emadele ja mitmel pool maailmas peetakse neid emaduse sümboliks.[1]
Saksa botaanik H. Wendland nimetas selle taimeperekonna säntpooliaks Tansaania Usambara maakonna kuberneri W. Freiherr von Saint-Paul Illaire’i (1860–1910) auks, kes 1890. aastal esimesed säntpooliad Hannoveri lähedale Herrenhausenisse saatis.[2]
Säntpooliatel on teatud sarnasus kannikestega, mistõttu toataimena kasvatatavat kannikeseõielist säntpooliat (Saintpaulia ionantha) nimetatakse ka aafrika kannikeseks või varjukannikeseks.
Rahvapäraselt tuntakse säntpooliat ka usamba kannikesena ja parma kannikesena.
Säntpoolia (ka saintpaulia; ladinakeelne teaduslik nimetus Saintpaulia) on püsikutest rohttaimede perekond gesneerialiste sugukonnast.
Säntpooliad kasvavad pärismaistena Tansaanias ja Keenia kaguosas. Mitut liiki säntpooliad kasvavad Nguru mägedes.
