Mägisäälik (Myioborus) on värvuliste seltsi sääliklaste sugukonda kuuluv lindude perekond.
Mägisäälikute iseloomulik tunnus on valged välimised sabasuled. Sugupooled on sarnased. Vanalindudel on punane, oranž või kollane alapool. Paljudel on kontrastne näomuster ja silmarõngas. Mägisäälikute levikukese asub Lõuna-Ameerikas Andide loodeosas. Sealt on nad levinud läbi Kesk-Ameerika kuni Arizona, New Mexico ja Texaseni, ja lõunas omakorda Argentina loodeosani. Lääne-India saarestikus nad puuduvad. Kõige rohkem liike leidub Colombias ja Venezuelas.
Mägisäälikud elavad metsades (sealhulgas mägimetsades) ja põõsastikes. Nad toituvad putukatest ja võivad liikuda mitmest liigist lindudest koosnevates salkades.
Enamik mägisäälikuid on 13–13,5 cm pikad ja tumehalli või tumeda oliivrohelise ülapoolega, välja arvatud valged sabasuled, mida mägisäälikud sageli näitavad. Täiskasvanud lindudel on eredalt värvunud punased, oranž või kollane alapool. Paljudel liikidel on kontrastsed mustad, ruuged või kollased lagipead või erilised näojooned, sageli valgete või kollaste rõngastega silmade ümber.
Mägisäälikud on paigalinnud, välja arvatud osaliselt rändne sametsäälik (Myioborus pictus). Sametsäälik elab teistest mägisäälikutest rohkem põhja pool ja on suurem, kuni 15 cm pikk. Võrreldes teiste mägisäälikutega on tema välimus, laul ja käitumine natuke teistsugused ning seetõttu on oletatud, et ta võiks kuuluda omaette perekonda.
Sugulist dimorfismi mägisäälikutel ei esine, sest nad ei rända ja moodustavad paare kogu eluks.
Mägisäälik (Myioborus) on värvuliste seltsi sääliklaste sugukonda kuuluv lindude perekond.
Mägisäälikute iseloomulik tunnus on valged välimised sabasuled. Sugupooled on sarnased. Vanalindudel on punane, oranž või kollane alapool. Paljudel on kontrastne näomuster ja silmarõngas. Mägisäälikute levikukese asub Lõuna-Ameerikas Andide loodeosas. Sealt on nad levinud läbi Kesk-Ameerika kuni Arizona, New Mexico ja Texaseni, ja lõunas omakorda Argentina loodeosani. Lääne-India saarestikus nad puuduvad. Kõige rohkem liike leidub Colombias ja Venezuelas.
Mägisäälikud elavad metsades (sealhulgas mägimetsades) ja põõsastikes. Nad toituvad putukatest ja võivad liikuda mitmest liigist lindudest koosnevates salkades.
Enamik mägisäälikuid on 13–13,5 cm pikad ja tumehalli või tumeda oliivrohelise ülapoolega, välja arvatud valged sabasuled, mida mägisäälikud sageli näitavad. Täiskasvanud lindudel on eredalt värvunud punased, oranž või kollane alapool. Paljudel liikidel on kontrastsed mustad, ruuged või kollased lagipead või erilised näojooned, sageli valgete või kollaste rõngastega silmade ümber.
Mägisäälikud on paigalinnud, välja arvatud osaliselt rändne sametsäälik (Myioborus pictus). Sametsäälik elab teistest mägisäälikutest rohkem põhja pool ja on suurem, kuni 15 cm pikk. Võrreldes teiste mägisäälikutega on tema välimus, laul ja käitumine natuke teistsugused ning seetõttu on oletatud, et ta võiks kuuluda omaette perekonda.
Sugulist dimorfismi mägisäälikutel ei esine, sest nad ei rända ja moodustavad paare kogu eluks.
