Bryophyta

Lehtsammaltaimed (Bryophyta) on taimede hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed pehmed, tavaliselt 1–10 cm pikkused, harva pikemad sammaltaimed. Enamasti kasvavad nad puhmas (kolooniates).

Maailmas tuntakse umbes 10 000 liiki lehtsammaltaimi.

Ajalugu

Lehtsammaltaimedest on säilinud vähe fossiile, sest nad on pehmed ja haprad. Sellepärast ei ole täpselt teada, millal nad tekkisid. Vaieldamatult on lehtsammaltaimede fossiile leitud 1972. aastal Antarktikas ja Venemaal Permi ladestust. On väidetud, et sammaltaimed eksisteerisid juba siluris.

Samblaaed

19. sajandi algul tabas Briti saari ja USA-d samblakasvatamise mood. Sel ajal rajati palju samblaaedu, millest osa on säilinud tänapäevani. Samblaaiad ehitati tavaliselt madala katusega ja põhja poole avatuna, et varju säilitada. Samblad kasvavad paremini niiskes keskkonnas, sellepärast tuleb samblaaedu korrapäraselt niisutada.

Kasutamine

Metsikust loodusest korjatud sammaldele on maailmas märkimisväärne turg. Terveid taimi kasutatakse samadel alustel nagu õistaimi lillepoodides, kodude kaunistamiseks ja ikebanade valmistamiseks.

Kõdunev turbasammal moodustab turba, mida kasutatakse kütusena. Sellepärast kasutatakse kõdunevat turbasammalt pinnaselisandina selle viljakuse suurendamiseks, eriti puukoolides ja taimelavadel. Enne müümist seda nopitakse ja kuivatatakse. Turbasambla kogumist ei tohi segi ajada turba kaevandamisega. Turbasammal on taastuv loodusvara, sest seda saab korjata nii, et ta tagasi kasvab, kuid turba taastumine on märgatavalt aeglasem, mistõttu seda alati ei loetagi taastuvaks loodusvaraks.

Turbasamblad imavad tugevalt niiskust ja on kergete antibakteriaalsete omadustega. Sellepärast on neid minevikus kasutatud haavade sidumiseks, mõnikord ka mähkmete valmistamiseks ja isegi tampoonide asemel.

Suure imavuse tõttu on märga sammalt kasutatud tulekustutusvahendina. Ühe lehtsambla teaduslik nimi Fontinalis antipyretica tähendab kreeka keeles 'tulevastane'.

Tõrjumine

Sammalde kasvu takistamiseks ja sammalde hävitamiseks on hulgaliselt vahendeid:

• vee juurdepääsu vähendamine kastmise lõpetamise või pinnase kuivendamisega
• otsese päikesekiirguse suurendamine
• konkureerivate taimeliikide, näiteks rohttaimede kasvatamine
• pinnase pH suurendamine lubja lisamisega
• raudsulfaat ja raudammooniumsulfaat on enamiku samblatõrjevahendite koostises
• tallamine ja väljakitkumine – samblad taluvad neid teistest taimedest halvemini.

Sammalde hävitamine ei väldi nende uuestikasvamist, kui säilivad selleks soodsad tingimused.