Sorbus rupicola (lat. Sorbus rupicola) - gülçiçəyikimilər fəsiləsinin quşarmudu cinsinə aid bitki növü.
İkiləpəlilər ilə əlaqədar bu məqalə qaralama halındadır. Məqaləni redaktə edərək Vikipediyanı zənginləşdirin. Sorbus rupicola (lat. Sorbus rupicola) - gülçiçəyikimilər fəsiləsinin quşarmudu cinsinə aid bitki növü.
Planhigyn blodeuol sy'n frodorol o Hemisffer y Gogledd yw Cerddinen y graig sy'n enw benywaidd. Mae'n perthyn i'r teulu Rosaceae. Yr enw gwyddonol (Lladin) yw Sorbus rupicola a'r enw Saesneg yw '.[1] Ceir enwau Cymraeg eraill ar y planhigyn hwn gan gynnwys Cerddinen y Graig.
Mae'r teulu Rosaceae yn perthyn i'r genws Rosa (rhosyn) fel ag y mae'r cotoneaster a'r eirinen. Prif nodwedd y teulu yw ei ffrwythau amrywiol a phwysig i economi gwledydd.[2] Ceir 5 sepal, 5 petal ac mae'r briger wedi'u gosod mewn sbeiral sy'n ffurfio llestr tebyg i gwpan o'r enw hypanthiwm.
Planhigyn blodeuol sy'n frodorol o Hemisffer y Gogledd yw Cerddinen y graig sy'n enw benywaidd. Mae'n perthyn i'r teulu Rosaceae. Yr enw gwyddonol (Lladin) yw Sorbus rupicola a'r enw Saesneg yw '. Ceir enwau Cymraeg eraill ar y planhigyn hwn gan gynnwys Cerddinen y Graig.
Mae'r teulu Rosaceae yn perthyn i'r genws Rosa (rhosyn) fel ag y mae'r cotoneaster a'r eirinen. Prif nodwedd y teulu yw ei ffrwythau amrywiol a phwysig i economi gwledydd. Ceir 5 sepal, 5 petal ac mae'r briger wedi'u gosod mewn sbeiral sy'n ffurfio llestr tebyg i gwpan o'r enw hypanthiwm.
Klippe-Røn (Sorbus rupicola) er en busk eller op til 5 meter højt træ, der i Danmark kun er vildtvoksende på Bornholm. Frugterne smager melet-sødt.
Klippe-Røn er en løvfældende busk eller et lille træ, som har en tætgrenet, opret vækst. Barken er først helt dækket af gråhvide hår, men snart efter bliver den gråbrun og spættet af barkporer. Ældre grene og stammer får efterhånden en bark, som er grå og opsprækkende. Knopperne er spredte og ægformede, brune med grå hår langs randen af knopskællene.
Bladene er hele og omvendt ægtformede med 7-9 par sideribber. Bladranden er dobbelt savtakket, oversiden er mørkegrøn og undersiden er næsten snehvid på grund af en tæt behåring. Blomstringen sker i maj-juni, hvor man ser de hvide blomster sidde samlet i halvskærme fra bladhjørner eller skudspidser. Frugterne er runde til elliptiske, røde bæræbler.
Rodnettet er groft og højtliggende.
Højde x bredde og årlig tilvækst: 5 x 4 m (25 x 20 cm/år).
Arten (eller underarten) er sjælden i Danmark, hvor den kun findes i klipperne på Bornholm. I Sverige findes den spredt fra Skåne til Uppland.
Ved Helligdomsklipperne på Bornholm findes den sammen med bl.a. Ahorn, Ask, Benved, Bøg, Ene, Hassel, Alm. Hvidtjørn, Alm. Hyld, Alm. Røn, Avnbøg, Engriflet Hvidtjørn, Fugle-Kirsebær, Navr, Selje-Røn, Skov-Elm, Slåen, Spids-Løn og Stilk-Eg.[2]
Klippe-Røn (Sorbus rupicola) er en busk eller op til 5 meter højt træ, der i Danmark kun er vildtvoksende på Bornholm. Frugterne smager melet-sødt.
Die Felsen-Mehlbeere (Sorbus rupicola) ist eine seltene Art der Sorbus aria-Gruppe. Sie ist auf den britischen Inseln (Irland, Schottland, England) sowie im südskandinavischen Raum (Süd- und Mittel-Norwegen, Schweden) verbreitet, kommt aber meist nur lokal in kleinen Beständen vor. Vorzugsweise tritt sie auf basenreichem Substrat an Waldrändern und Gebüschen auf.
Die Bäume der Felsen-Mehlbeere erreichen meist Höhen von drei bis fünf Meter. Die Art vermehrt sich apomiktisch (Apomixis) und ist vermutlich durch Autopolyploidisierung der Mehlbeere im eigentlichen Sinne (Sorbus aria s.str.) entstanden. Sie weist einen tetraploiden Chromosomensatz auf (2n=4x=68).
Die Felsen-Mehlbeere (Sorbus rupicola) ist eine seltene Art der Sorbus aria-Gruppe. Sie ist auf den britischen Inseln (Irland, Schottland, England) sowie im südskandinavischen Raum (Süd- und Mittel-Norwegen, Schweden) verbreitet, kommt aber meist nur lokal in kleinen Beständen vor. Vorzugsweise tritt sie auf basenreichem Substrat an Waldrändern und Gebüschen auf.
Die Bäume der Felsen-Mehlbeere erreichen meist Höhen von drei bis fünf Meter. Die Art vermehrt sich apomiktisch (Apomixis) und ist vermutlich durch Autopolyploidisierung der Mehlbeere im eigentlichen Sinne (Sorbus aria s.str.) entstanden. Sie weist einen tetraploiden Chromosomensatz auf (2n=4x=68).
Sorbus rupicola (лат. Sorbus rupicola) —быдмассэзлӧн роза котырись пелідз увтырын (Aria субувтырын) торья вид. Пелідзыс быдмӧ 3—5 метра вылына. Пелідз пантасьӧ Европаын.
Sorbus rupicola, known as rock whitebeam,[1] is a rare shrub or small tree best known from the British Isles but also reported from Norway, Sweden and Russia.[2]
Reaching heights of 10 m,[3] it grows in rocky woodland, scrub and cliffs, usually on limestone.[3]
The species reproduces apomictically (asexually via cloned seeds) and was presumably created by autopolyploidysation of the common whitebeam proper (Sorbus aria s.str.). It contains a tetraploidal set of chromosomes (2n=4x=68).
Sorbus rupicola is a member of Sorbus aria agg., which contains 20 subspecies. A key to this aggregate is given in Stace - though be warned Stace states "It is probably impossible to construct a reliable key to the agg."![3] Stace gives Sorbus rupicola the following characteristics:
A young specimen
Back of a leaf
Upper surface of a leaf
Upper surface of a leaf
Twig and part of a leaf
Sorbus rupicola, known as rock whitebeam, is a rare shrub or small tree best known from the British Isles but also reported from Norway, Sweden and Russia.
Reaching heights of 10 m, it grows in rocky woodland, scrub and cliffs, usually on limestone.
The species reproduces apomictically (asexually via cloned seeds) and was presumably created by autopolyploidysation of the common whitebeam proper (Sorbus aria s.str.). It contains a tetraploidal set of chromosomes (2n=4x=68).
Sorbus rupicola is a member of Sorbus aria agg., which contains 20 subspecies. A key to this aggregate is given in Stace - though be warned Stace states "It is probably impossible to construct a reliable key to the agg."! Stace gives Sorbus rupicola the following characteristics:
Leaves unlobed or lobed ≤1/20 of the way to the midrib. Leaves with a single style of teeth or, weakly, two styles of teeth. Leaves with 6 to 9 (rarely 4 to 10) pairs of lateral veins. Leaves mostly 1.6 to 2.4 times longer than wide. Leaves mostly widest in that half of the leaf furthest from the stalk. Leaves usually obtuse (rarely acute) at apex. Leaves have dense white hairs on lower surface. Fruits 10-15mm across, warty. A young specimen
Back of a leaf
Upper surface of a leaf
Upper surface of a leaf
Twig and part of a leaf
Tuhkpihlakas (Sorbus rupicola) on roosõieliste sugukonda ja õunapuuliste alamsugukonda ja pihlakate perekonda kuuluv heitlehine puu.
Eestis esineb tuhkpihlakas loodusliku liigina Lääne-Saaremaal – Viidumäel ja Sõrve poolsaarel.
Tuhkpihlakas on üks kolmest Eestis looduslikult kasvavast pihlakaliigist. Harulduse tõttu kuulub liik punasesse raamatusse.
Tuhkpihlakas on saagjate servadega lihtlehtedega. Lehed on ebakorrapäraselt hambulised, alusel kiilja terve servaga. Lehestik on heledam, kui harilikul pihlakal ja lehed on alt tugeva tuhkhallika vildikihiga.
Õied on valged. Läägemaitselised viljad on ümarovaalsed, 1–1,5 (2) cm pikad, oranžid või pruunikaspunased ja valkjate täppidega. Viljad püsivad sügisel kaua puul.
Tuhkpihlakas (Sorbus rupicola) on roosõieliste sugukonda ja õunapuuliste alamsugukonda ja pihlakate perekonda kuuluv heitlehine puu.
Urðareynir (Sorbus rupicola) er reynitegund.
Urðareynir verður 3 - 5 m hár (örsjaldan 10m) en yfirleitt lægri. Blöðin eru heil, oddbaugótt, grunnt óreglulega tennt, og eru breiðust fyrir ofan miðju; á neðra borði eru þau þétt-hvíthærð. Það eru yfirleitt 7 - 9 pör af æðum. Snubbótt.
Blómin eru hvít, þéttlóhærð, og eru í breiðum hálfsveip. Berið er rautt eða tvílitt rautt og grænt með þéttum doppum, 12 - 15 sm langt
Urðareynir vex oft á bröttum stöðum í lélegum jarðvegi á klettum aða í skriðum, og í kjarri og skógarjaðri, helst í kalkjarðvegi. Hann er útbreiddur um Bretlandseyjar, er í S-Noregi (frá Halden í Østfold til Vegaa í Nordland) og S-Svíþjóð, á dönsku eyjunni Bornhólmi og Eistnesku eyjunni Saaremaa. Tegundin er fjórlitna og fjölgar sér án frjóvgunar (apomixis). Talið er að hún hafi komið fram við margföldun litninga (2n=4x=68) hjá Seljureyni (Sorbus aria).
Ung planta
neðan á blaði
Efra borð blaðs
Grein Urðarreynis
Urðareynir (Sorbus rupicola) er reynitegund.
.jpg){kind=link}
