Harilik kuldvits (Solidago virgaurea) on liik korvõieliste sugukonda kuldvitsa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Lehed munajad, elliptilised või süstjad, ahenevad tiivuliseks rootsuks, saagja servaga, peaaegu paljad. Juurmised lehed õitsemisajaks kuivanud. Kollased korvõisikud on läbimõõduga 0,9–1,5 cm. Äärisõisi on 5–8, need on putkõitest pikemad.
Harilik kuldvits võib hübridiseeruda sissetoodud liigi kanada kuldvitsaga, moodustades hübriidi, Niederederi kuldvitsa. Eestist pole hübriidi seni leitud.
Eestis pärismaine. Sage taim puisniitudel, kuivadel niitudel, nõlvadel, võsastikes, metsades ja raiesmikel, raudteetammidel; levinud kõikjal Eestis. [1]
Kasutatakse ilutaimena. Eelistab kehvemat, vett hästi läbilaskvat pinnast. Õitest on saadud riide värvimiseks kollast värvainet.
Harilik kuldvits (Solidago virgaurea) on liik korvõieliste sugukonda kuldvitsa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
