See artikkel räägib kalaliigist; kalaperekonna kohta vaata artiklit Säga (perekond); Eesti endise küla kohta vaata Sägä Säga (Silurus glanis) on sägalaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Säga on laia ja madala peaga kala. Ülalõual on tal kaks pikka poiset ja alalõual neli väiksemat. Pärakuuim on pikk ja ulatub sabauimeni, seljauim on väike ja keha suhtes suhteliselt eespool. Selg on mustjasrohekas, küljed laigulised ja kõht hele.
Tavaliselt on sägad 1,3–1,6 meetri pikkused, suurimad isendid on olnud kuni 3 meetri pikkused (teistel andmetel ka kuni 5 m [1] ja 300 kg raskused; suurim isend, kes kirjalikes allikais on märgitud kaalus 375 kg, ja see püüti Oderi jõest. Eesti püütud suurim isend kaalus 152 kg[2]. Sägad võivad elada kuni 80 aasta vanuseks[viide?].
Säga eelistab suuri soojemaid järvi ja aeglase vooluga sügavaid jõgesid, ning riimveelisi jõgede suudmealasid. Toitub enamasti kaladest, vähemal määral ka limustest ja putukatest, suuremad kalad ka jõevähkidest, konnadest, pisiimetajatest ja veelindudest.
Säga on levinud Lääne-Euroopas Reini jõest ida pool kuni Kaspia ja Araali mereni, põhjas kuni Lõuna-Soomeni ja lõunast Väike-Aasiani. Puudub Põhja-Jäämere jõgede vesikonnas.
Eestis on säga vähesel määral levinud peamiselt Emajõe alamjooksul, Peipsi ja Pihkva järves ning Võrtsjärves. Püük on Eestis aastaringselt keelatud.
