Harilik viirpuu (Crataegus rhipidophylla) on roosõieliste sugukonda arvatud taimeliik.
Harilik viirpuu on looduslikult levinud Kesk-Euroopas, Ida-Euroopa lauskmaal, Lõuna-Skandinaavias ja Baltikumi lääneosas.
Harilik viirpuu on madal puu või kõrge põõsas kõrgusega 5–8 m. Võrsetel leiduvad üksikud 0,5–1,5 cm pikad astlad. Lehed on laiad ja munajad, kahe väiksema abilehega. Suur leht on 2-3 sügava hõlmaga. Leherool on karvad. Sügisel on lehed kollased.
Viirpuu õitseb juuni I ja II dekaadil. Õisikud on 10–15-õielised, kännasjad. Ühe õie läbimõõt on 1,2–1,5 cm.
Viirpuul on õunvili. Viljad on ovaalsed, punased, 1–1,5 cm läbimõõdus. Viljaliha on kollane, jahukas, mõrkjas, 1 luuseemnega. Viljad valmivad septembris.
Viirpuu on hea meetaim. Tema viljadest ja õitest valmistatakse südamerohtusid. Viirpuid kasvatatakse üksikult ja pöetava hekina.
Harilik viirpuu (Crataegus rhipidophylla) on roosõieliste sugukonda arvatud taimeliik.
Harilik viirpuu on looduslikult levinud Kesk-Euroopas, Ida-Euroopa lauskmaal, Lõuna-Skandinaavias ja Baltikumi lääneosas.
Harilik viirpuu on madal puu või kõrge põõsas kõrgusega 5–8 m. Võrsetel leiduvad üksikud 0,5–1,5 cm pikad astlad. Lehed on laiad ja munajad, kahe väiksema abilehega. Suur leht on 2-3 sügava hõlmaga. Leherool on karvad. Sügisel on lehed kollased.
Viirpuu õitseb juuni I ja II dekaadil. Õisikud on 10–15-õielised, kännasjad. Ühe õie läbimõõt on 1,2–1,5 cm.
Viirpuul on õunvili. Viljad on ovaalsed, punased, 1–1,5 cm läbimõõdus. Viljaliha on kollane, jahukas, mõrkjas, 1 luuseemnega. Viljad valmivad septembris.
Viirpuu on hea meetaim. Tema viljadest ja õitest valmistatakse südamerohtusid. Viirpuid kasvatatakse üksikult ja pöetava hekina.
