Kaksküürkaamel ehk baktrian (Camelus bactrianus) on kaamellaste sugukonda kaameli perekonda kuuluv loomaliik. Kaksküürkaamel pärineb Kesk-Aasia steppidest ning teda leidub tänapäeval üksnes kodustatuna. Ta on üks kahest kahe küüruga kaameliliigist. Teine, ulukkaamel (Camelus ferus), on vabas looduses elav kahe küüruga kaameliliik. Küürudes on talletatud rasvavarud, mida söögi- ja joogipuudusel kasutatakse. Kaksküürkaameli arvukus on ligikaudu 2 miljonit isendit[1]. Mõned autorid, eelkõige Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) kasutab liiginime Camelus ferus metskaameli ning liiginime Camelus bactrianus kodustatud kaksküürkaameli kohta[2]. Liiginime epiteet "bactrianus" tuleneb ajaloolisest kohanimest Baktria.[3]
Kaksküürkaamel kuulub kaameli perekonda koos dromedari (C. dromedarius) ja ulukkaameliga (C. ferus). Kaamelid kuuluvad sugukonda kaamellased (Camelidae).[4][5] Vana-Kreeka filosoof Aristoteles (4. sajandil eKr) oli esimene, kes kirjeldas perekonda kaamel. Ta nimetas oma kirjutises "Loomade ajalugu" kaks liiki: ühe küüruga Aasia kaamel ja kahe küüruga Baktria kaamel.[6][7] Baktrianile ehk kaksküürkaamelile andis liiginime Camelus bactrianus rootsi zooloog Carl von Linné raamatus "Systema Naturae" 1758. aastal.[8]
2007. aastal viis Peng Ciu kolleegidega läbi fülogeneetilise uuringu selgitamaks evolutsioonilisi sisemeid kahe kaamellaste triibuse: Camelini – sisaldab kolme kaameliliiki (uuringus käsitleti ulukkaamelit kaksküürkaameli alamliigina) ja Lamini – kätkeb endas liike alpaka (Vicugna pacos), guanako (L. guanicoe), laama (L. glama) ja vikunja (L. vicugna). Uuringust selgus, et need kaks triibust on üksteisest lahknenud 25 miljoni aasta eest Miotseenis, märkimisväärselt varem kui esmalt Põhja-Ameerika fossiile uurides pakuti. Määramine algas Lamini rühmast, kus alpaka eksisteerimise alguseks määrati 10 miljonit aastat tagasi (Pleistotseeni lõppu). Ligikaudu kaks miljonit aastat hiljem lahknesid kaksküürkaamel ja üksküürkaamel kui erinevad liigid.[9]
Kaksküürkaamel ja üksküürkaamel annavad tihti viljakaid hübriide. Paikades, kus nende levilad kattuvad, näiteks Panžabis, Iraanis ja Afganistanis, fenotüübiline erinevus nende kahe liigi vahel väheneb. Hübriidsete loomade viljakus on andnud alust spekulatsioonidele, et tegemist on ühe ja sama liigiga, millel on kaks varieteeti ehk teisendit.[10] Ent 1994. aastal läbi viidud uuringus selgus, et mitokondriaalse tsütokroomi-b geeni järjestuste vahel on siiski 10,3% erinevus.[11]
Ulukkaamelit (Camelus ferus) kirjeldas esmakordselt Nikolai Prževalski 19. sajandi lõpus. Tänaseks on ulukkaamel eraldatud kaksküürkaamelist (Camelus bactrianus) kui eraldiseisev liik – ulukkaamel (Camelus ferus). [12]
Zooloogide arvamus täna on, et kaksküürkaamel ja üksküürkaamel on kahe erineva ulukkaameli alamliigi järeltulijad (Peters and von den Driesch 1997: 652). Lisaks pole tõendatud ulukkaameli levila ulatust Kesk-Aasiasse ja Iraani, kust on leitud esimeste kaksküürkaamelite jäänuseid.[13]
Nimelt on leitud ulukkaamelite populatsioone Gobi kõrbe Gashun Gobi regioonist. See populatsioon erineb kodustatud kaksküürkaamelitest nii geneetika[14] kui ka käitumuslike mustrite poolest.
Vähemalt kolme geeni järjestused on kaksküürkaamelitel märkimisväärselt erinevad. Samas pole populatsiooni väiksuse tõttu teada, milline peaks olema normaalne geneetiline varieeruvus kaamelipopulatsiooni sees.
Veel iseloomustab ulukkaameleid võime juua soolast merevett, kuigi pole teada, kas kaamelid saavad sealt kätte vajaliku vaba vee. Kodustatud kaksküürkaamelid aga merevett juua ei suuda.[15]
Kaksküürkaamel on oma loodusku levila ulatuses suurim imetaja ja suurim tänapäeval elav kaamel. Õlakõrgus on 180–230 cm, pea ja kehapikkus on 225–350 cm, saba pikkus 35–55 cm. Küüru kohalt mõõdetuna on kaameli keskmiseks kõrguseks 213 cm. Kehamass varieerub 300 kg 1000 kg-ni, kusjuures isased on alati suuremad kui emasloomad.[16][17] Pika karva värv varieerub tumepruunist liivhallini. Pikemad karvad, mis võivad olla kuni 25 cm pikkused asetsevad lõual, lakana peal ja kaelal. Tokerdunud talvekarv aetakse maha väga kiiresti, enamasti suurte laikudena andes kaamelile lohakalt pöetud looma välimuse. Kaks küüru seljal koosnevad enamikus rasvast (mitte veest, nagu arvatakse). Nägu on kaamelile omane, olles pikk ja mõnevõrra kolmnurkne. Ülahuul on lahtine. Ripsmed on pikad, ninasõõrmed suletavad, see kõik aitab hoida looma limaskesti liivavabana tihedates liivatormides, mis loodusliku levila piires on tavalised. Igal jalal on kaks laia varvast, mille all on lai padjandi moodi tald. Liival käies on kaamelil võimalik varbad liiva sisse vajumise vältimiseks laiali ajada. Sellised jalad on ideaalsed karmis keskkonnas liikumiseks.
Kaksküürkaamelid on liikuva eluviisiga. Nende elupaik varieerub kivistest mägesest, kõrbete, kiviste tasandike ja liivadüünideni. Tingimused on väga karmid – taimestikku on vähe, vett leidub üksikutes kohtades, temperatuurid on ekstreemsed, olles −40 °C talvel ja +40 °C suvel. Kaamelite jagunemine on seotud vee saadavusega, suuremad kaamelirühmad kogunevad pärast vihma jõgede äärde või mäejalamile, kust vett saab suvekuudel allikatest. Talvel kasutatakse vee allikana lund.
Kaksküürkaamelitel esineb esilekutsutud ovulatsioon – nad ovuleerivad pärast seemnevedeliku sattumist tuppe kunstliku seemendamise järel; seemnevedelik initsieerib munaraku vallandumise munasarjast, mitte seemnerakk ise. Ovulatsioon ilmneb 87% emasloomadest kohe pärast seemendamist, 66% 36 tunni jooksul ja ülejäänuil 48 tunni jooksul nagu loomuliku paaritumise korral tavaline oleks. Vähim seemnevedeliku kogus ovulatsiooni vallandumiseks on umbes 1,0 ml.[18] Paaritumine toimub sügisel. Isasloomad on sel perioodil üsna vägivaldsed ning võivad hammustada, sülitada või istuda teiste isaste kaamelite peale. Suguline küpsus saabub eri loomadel erinevalt, tavaliselt 3–5 aasta vanuselt. Tiinus kestab umbes 13 kuud, enamik vasikaid sünnib vahemikus märtsist aprilli lõpuni. Tavaliselt sünnib üks, harva kaks vasikat, emasloom poegib üle aasta. Vastsündinud kaamelid suudavad üsna pea jalgadel seista ning joosta väiksemaid vahemaid. Lisaks on nad võrdlemisi suured, kaalused keskmiselt 36 kg. Neid imetatakse 1,5 aastat. Vasikad jäävad ema juurde 3–5 aastaks ehk kuni suguküpsuse saavutamiseni, seni aitavad noored loomad kasvatada oma õdesid-vendi. Aeg-ajalt paarituvad metsikud kaamelid ka kodustatud kaamelitega.
Kaksküürkaamel ehk baktrian (Camelus bactrianus) on kaamellaste sugukonda kaameli perekonda kuuluv loomaliik. Kaksküürkaamel pärineb Kesk-Aasia steppidest ning teda leidub tänapäeval üksnes kodustatuna. Ta on üks kahest kahe küüruga kaameliliigist. Teine, ulukkaamel (Camelus ferus), on vabas looduses elav kahe küüruga kaameliliik. Küürudes on talletatud rasvavarud, mida söögi- ja joogipuudusel kasutatakse. Kaksküürkaameli arvukus on ligikaudu 2 miljonit isendit. Mõned autorid, eelkõige Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) kasutab liiginime Camelus ferus metskaameli ning liiginime Camelus bactrianus kodustatud kaksküürkaameli kohta. Liiginime epiteet "bactrianus" tuleneb ajaloolisest kohanimest Baktria.
.JPG)
